2014 aasta kevadel võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2014/40/EL  tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (edaspidi TTD ehk tubakatoodete direktiiv). 20.maiks 2016 peab kõigi EL liikmesriikide seadusandlus olema viidud vastavusse TTD-ga.

Eesti on mitmed TTD-st tulenevad põhimõtted osade kaupa juba Tubakaseaduse eelnevate muudatustega üle võtnud - nt. elektroonilise sigareti määratlemine tubakatootega seonduva tootena, täpsemalt tubakatootega sarnaselt kasutatavaks tooteks (TubS § 3-1 lg1 p.1).

Avamata siinkohal pikemat diskussiooni, tuleb märkida, et kuigi paljud veipijad nõustuvad, et e-sigareti reguleerimine on mõistlikul määral vajalik, ei peaks seda siiski tegema läbi Tubakaseaduse. Ainuke positiivne külg seejuures on e-suitsu selge eraldamine ravimitest ning asjaolu, et mitmetes Euroopa riikides toob seadusemuudatus nikotiiniga e-vedelikud põranda alt välja.

Eestis on juba üle võetud EL elektroonilise sigareti definitsioon - Elektrooniline sigaret on toode, mida võib kasutada nikotiini sisaldava auru suuotsa kaudu tarbimiseks, või sellise toote komponent, sealhulgas täitekapslid, mahutid ja seade ilma täitekapsli või mahutita. Elektroonilised sigaretid võivad olla ühekordsed või täitepakendi või mahuti abil täidetavad või ühekordselt kasutatavate täitekapslitega laetavad (TubS § 3-1 lg 2).

See kahe aasta vanune definitsioon on oma olemuselt ebaõnnestunud, ajale jalgu jäänud, segadust tekitav, mitmeti mõistetav ning jätab tõlgendamiseks väga palju ruumi. Raske on ennustada, mida konkreetset see endaga kaasa võib tuua. Sogases vees pidavat olema küll parem kalu püüda, aga see kehtib ühtlaselt kõigi huvigruppide osas.

Riigikogus on juba vastu võetud ning 20.maist 2017 jõustuvad järgmised nõuded:

• nikotiini sisaldava elektroonilise sigareti täitevedeliku pakendi maht ei tohi olla suurem kui kümme milliliitrit (TubS § 17 lg 4)
• nikotiini sisaldava ühekordse elektroonilise sigareti ja ühekordselt kasutatava täitekapsli või mahuti maht ei tohi olla suurem kui kaks milliliitrit (TubS § 17 lg 3)

Näiteks 10 ml nõue puudutab vaid nikotiini sisaldavaid täitevedelikke ja rahakotile leebemaid 20 ml, 30 ml, 50 ml ja isegi 120 ml pakendites valmisvedelikke enam soetada ei saa.

Loomulikult suurendab see meist maha jäävat ökoloogilist jalajälge – pakendeid tuleb päris palju juurde. Näiteks isesegaja, kes soovib endale 1-3 kuu varudeks kokku segada 0,5 liitrit 9 mg-st baasvedelikku, peab järjest avama ja tühjaks nõrutama 25 (Sic!) kümne milliliitrise mahtuvusega 18 mg nikotiinisisaldusega vedelikupudelit ning lisama saadud kogusele veel 250 ml 0 mg baasi, milliseid loodetavasti saab ka edaspidi soetada suuremates pudelites.

10 ml nõuet on põhjendatud ohutusega, aga seejuures pole otsustajaid häirinud asjaolu, et näiteks süütevedelikku, „Torusiili“ või pesuvalgendit saab endiselt liitrite kaupa vabalt soetada.

Kui ülaltoodud muudatused on juba vastu võetud ja kas juba kehtivad või astuvad jõusse 20. mail 2016, siis järgmised muudatused ringlevad alles eelnõu kujul. Kuna tegemist on enamuses TTD ülevõetavate punktidega, siis võetakse need Riigikogus ilmselt muutmata kujul ka vastu ja jõustuvad samuti 20.maist 2016.

(NB! Kuna alljärgnevad muudatused pole hetkel veel vastu võetud, siis viited Tubakaseadusele tulenevad viimasest eelnõust, EIS number: 16-0127, http://eelnoud.valitsus.ee/main#G8sAr5II )

Veipari jaoks kõige suuremat mõju avaldavad muudatused on:

• Nikotiini sisaldav vedelik ei tohi sisalda nikotiini rohkem kui 20 mg/ml (TubS § 8-1 lg 1)

Piirangu kehtestamise põhjenduseks on eelnõu seletuskirja kohaselt juhuslike mürgistuste vältimine. Kui palju mürgituste ärahoidmise mures tõtt on, võib täpsemalt lugeda siit http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00204-013-1127-0/fulltext.html.

Suuremat osa valmisvedelike kasutajatest see ei sega, kuid väiksele osale võib siiski olulisi probleeme tekitada, eriti „rasketele“ suitsetajatele veipimisega alustamisel ja üleminekuperioodil. Piirang valmistab probleeme ja mõttetuid kulutusi isesegajatele, probleemid on samad mis 10 ml nõude juures. Ka on 20 mg/ml kohta kummaline valik, arvestades tootjate enamlevinud kangusastmeid.

• Elektroonilised sigaretid eraldavad tavatingimustel kasutamisel nikotiiniannuseid ühtlaselt (TubS § 8-2 lg 1)

Sättele pole antud reaalset sisu ja seega on ka selle tegelikku mõju raske ennustada. Seadust rakendavatele ametnikele ja ametkondadele ning seonduvatele huvigruppidele annab see väga laia enda huvides tõlgendamise võimaluse.

Neile, kes süveneda tahavad, olgu siinkohal toodud lõik eelnõu seletuskirjast, teised võivad selle osa rahumeeles vahele jätta.  

Eelnõu seletuskiri selgitab: „Tavatingimustel kasutamine tähendab elektroonilise sigareti kasutamist tootja ettenähtud tingimustel. „...sisaldab...nikotiiniannuseid ühtlaselt“ all on mõeldud seda, et nikotiini kogus peab jaotuma tootes sissehingatavate dooside vahel ühtlaselt ja tuleks välistada olukord, et näiteks ühe ja sama toote puhul ühe inhalatsiooniga saadakse x kogus nikotiini, teise sissehingamisega 5x kogus nikotiini – kuna nikotiin ei ole ühtlaselt jaotunud tootes. Eesmärk, et nikotiin peab olema jaotunud selliselt, et iga inhalatsiooni käigus satub organismi kindel x kogus nikotiini. Kuna mõiste „doos“ ega ka teiste sarnaste mõistete definitsiooni ei ole direktiivis välja toodud, siis täiendavaid selgitusi tuleb küsida Euroopa Komisjonilt, kellel on elektroonilisi sigarette puudutavad täpsustused hetkel väljatöötamisel. Ravimiameti hinnangul tähendab mõiste doos „ühekordsel sissehingamisel manustatavat ühikut“ ehk et selle sätte kohaselt tuleb esitada pakendi märgistusel andmed nii nikotiinisisalduse kohta (näiteks 20 mg/ml tootes) ja ühekordsel sissehingamisel (doosis ehk ühekordsel sissehingamisel manustatavas ühikus) eralduva nikotiinikoguse kohta (ühes sissehingamises x mg nikotiini).“ 

• Elektroonilised sigaretid ja nende täitepakendid peavad olema lapsekindlad ja võltsimiskindlad, kaitstud purunemise ja lekkimise eest ning varustatud mehhanismiga, mis hoiab ära täitmise ajal lekkimise.

Kui algusosa nõuete vastu pole kellelgi ilmselt midagi, siis „lekkimisvastane mehhanism“ tekitab palju küsimusi, erinevaid tõlgendusi ja huvigruppide vastasseisu. Pöördugem jällegi eelnõu seletuskirja poole ja loeme sealt järgmist:

„Elektroonilised sigaretid ja nende täitepakendid peavad olema lapsekindlad ja võltsimiskindlad, kaitstud purunemise ja lekkimise eest ning varustatud mehhanismiga, mis hoiab ära täitmise ajal lekkimise. Täitmise ajal lekkimise mehhanismi tehniliste nõuete kohta koostab Euroopa Komisjon eraldi rakendusakti, täpsustades täitemehhanismi nt ei tohi elektroonilise sigareti täitmisel olla kasutusel vaheetappi täitepakendi ja elektroonilise sigareti vahel st ei tohi olla vajadus pipeti või süstla kasutamiseks. Elektroonilise sigareti täitepakend peab võimaldama otse pakendist elektroonilise sigareti täitmise ning sobituma seadmega, et vältida täitevedeliku juhuslikku kokkupuudet naha või limaskestadega. Täitevedelik ei tohi voolata pakendist vabalt välja kui pakend on asetatud külili või tagurpidi, pakendil peab olema nn tilgalukk.“

Hüvasti pipetiga pudelid! Lõplikke ja selgeid vastuseid pole ja ootame Euroopa Komisjoni rakendusakti.

• Elektroonilisi sigarette või nende täitepakendeid või elektroonilisi sigarette ja nende täitepakendeid võõrandamiseks Eestisse toov või neid Eestis tootev ettevõtja esitab kuus kuud enne toote kavandatavat turuleviimist või iga olulise muudatuse kohta Terviseametile elektroonilises vormis aruande. (TubS § 10-2 lg 1)

Puudutab näiliselt vaid tootjaid ja müüjaid, kuid omab kõige otsesemat mõju ka veipijale – uue, värskelt turule tulnud toote seaduslik ostmine nihkub vähemalt 6 kuud edasi ja 6 kuud on e-suitsu maailmas väga-väga pikk aeg. Pole ka kahtlust, kes lõpuks müüjate-tootjate aruannete esitamisest tingitud suuremad kulud kinni maksab.

Ja kõige lõpuks ilmselt kõige halvem muudatus veipijale

• …. tubakatootega seonduva toote jaemüük on keelatud:
  6) piiriülesel kaugmüügil. (TubS § 22 lg 2 p. 6)

Teistest riikidest - pole vahet kas Hiinast või Euroopast -  enam interneti kaudu seaduslikult tellida ei või – ei e-vedelikke ega riistvara.

Põhjendused, miks seda tehti, on eelnõu seletuskirja kohaselt järgmised:

„Tubakadirektiiv annab liikmesriikidele võimaluse keelustada tubakatoodete ning elektrooniliste sigarettide ja nende täitepakendite piiriülene kaugmüük, mis tähendab, et välisriikide ettevõtted ei tohi enam kaugmüügi teel oma kaupa Eestisse müüa. Piiriülese kaugmüügi lubamisel tekivad liikmesriikidele täiendavad kohustused, et tagada sellega tegelevate ettevõtete registreerimine, samuti väljaspool Euroopa Liitu ehk kolmandates riikides asuvate kaugmüügiettevõtete registreerimine. Lisaks tuleb liikmesriigil kehtestada piiriülese kaugmüügi lubamise korral müüjatele usaldusväärse vanusekontrollimehhanismi kehtestamise kohustus, millega müügi ajal kontrollida, et ostu sooritav tarbija vastab sihtliikmesriigi siseriikliku õigusega ette nähtud miinimumvanusele. Vanusekontrollimehhanism välistab sel juhul alaealiste juurdepääsu tubakatoodetele ja tubakatootega seonduvatele toodetele. Piiriülese kaugmüügi lubamisel lisanduvad olulised kulutused selle järelevalvele seoses Eesti tarbijale kaugmüügi teel müüvate ettevõtete registreerimise süsteemi ülesehitamisega ja haldamisega ning kehtestatud vanusekontrollimehhanismide toimimise ja usaldusväärsuse kontrollimisega.“

Eks elu näitab, kuidas MTA tuleb toime postipakkide kontrollimisega, mis selle kontrolli teostamine riigile maksma läheb ja kas poleks olnud odavam luua mehhanism kaugmüüjate registreerimiseks. Siseriiklik kaugmüük (ehk siis kodumaised veebipoed) vähemalt esialgu säilub.

Piiriülene kaugmüük leiab oma seaduse kohase lõpu ilmselt 20.mail 2016 aastal.

Mis saab käesoleval ajal Eestis müügil olevatest toodetest ja laovarudest, sellele vastab TubS § 53 lg 7 ja 8:

• (7) Enne 2016. aasta 20. maid turule viidud tubakatoodete või elektrooniliste sigarettide ja nende täitepakendite või elektrooniliste sigarettide või nende täitepakendite koostise kohta esitatakse Terviseametile §-s 10 nõutud teave 2016. aasta 20. novembriks.
• (8) Enne 2016. aasta 20. novembrit turule viidud elektroonilisi sigarette ja nende täitepakendeid, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, võib müüa kuni 2017. aasta 20. maini.

Seadus hakkab sisaldama veel hulgaliselt muudatusi, mis puudutavad otseselt tootjaid ja müüjaid, muudavad nende tegevuse väga keeruliseks ja hakkavad kokkuvõttes kajastuma müüdavate toodete hinnas.

Millised on seaduse täpsed ja pikaajalised mõjud, seda näitab aeg, aga loodetavasti sai mõni lugeja endale mõtteid ja ideid, kuidas segased ajad üle elada.

Lootus sureb viimasena!