Kahjuks seaduseelnõu esitatud järjekordselt ilma eelneva väljatöötamiskavatsuseta, rikkudes sellega seadusloome head tava. Kuigi eelnõu seletuskirjast võib lugeda, et “Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest enamik eelnõus sisalduvatest sätetest põhinevad tubakapoliitika rohelisel raamatul ning eelnõu algatamine ilma väljatöötamiskavatsuseta oli Vabariigi Valitsuse 26. mail 2016 toimunud kabinetinõupidamise otsuseks”, juhime tähelepanu järgnevale -

Tubakapoliitika roheline raamat võeti vastu 30.01.2014 aastal ja e-sigaretist on seal väga vähe juttu. Nenditakse, et e-sigareti kohta on vähe teada ning tuginetakse WHO 2009. aasta tehnilisele raportile. Meetmetest tuuakse välja reklaamikeeld, vanusepiirang toote müügil ja kasutamise keeld suitsetamiseks keelatud kohtades. Sisuliselt on need meetmed juba ellu viidud, viimane soovitakse kehtestada käesoleva eelnõuga. Mitmed eelnõus esitatud piirangud väljuvad aga oluliselt tubakapoliitika rohelises raamatus toodust ja ei arvesta viimastel aastatel tekkinud uute teadmistega (nt riigisisese kaugmüügi keeld, piirangud, mis sunnivad veipijaid suitsuruumisesse). Tubaka suhtes välja töötatud meetmeid ja soovitusi püütakse ilma igasuguse tõsiseltvõetava aruteluta ning teaduslike põhjendusteta külge pookida vähemalt 95% vähem kahjulikumale alternatiivile - e-sigarettidele. Meie hinnangul oleks seadusandjal viimane aeg hakata mõtlema sellele, milleks konkreetset seadust üldse tehakse, st rahva tervisele. Me ei eita e-sigaretiga seonduva reguleerimise vajalikkust, kuid seda ei tohi teha lihtsalt läbi tubakaga võrdsustamise.

Siit tulenevalt ka meie esimene ettepanek - eemaldada käesolevast eelnõust kõik e-sigaretiga seonduvad punktid, algatada laiapõhjaline diskussioon, mille käigus tuleks kaasata ka rahvusvahelised eksperdid ning alustada e-sigaretiga seonduva regulatsiooni loomist seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusest.

Järgnevalt käsitleme planeeritavaid muudatusi ükshaaval.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse tubakaseaduse § 22 lõiget 2, mis käsitleb tubakatoodete jaemüügi piiranguid. Tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keelule lisatakse ka riigisisese kaugmüügi keeld.

Enne piirangute kehtestamist peaks olema korralikult kaalutud nii riigisisese kui piiriülese kaugmüügi piirangu plussid ja miinused, nii Eesti kaupmehe, tarbija kui ka riigi seisukohalt. Tuleks koostada põhjalik analüüs, mida antud seaduseelnõu rakendamine kaasa toob, kuid seda pole tehtud.

E-sigareti müüjate ja kasutajate liit pakub välja lahenduse, mis jätaks alles e-sigareti e-poed, aga täidaks noorte suhtes sama eesmärki, mida hetkel üritatakse saavutada e-sigareti e-poodide täieliku keelustamisega.
Eelnõust tulenevat TubS § 28 lg 2 tuleks täiendada e-poe omaniku kohustusega kontrollida e-sigareti e-poodi sisenemisel isiku vanust ID-kaardi või mobiil-iD abil.

Selline lahendus võtaks noortel ära nii võimaluse osta kui ka tutvuda e-sigareti toodetega. Kui ID põhine lahendus on usaldusväärne valimistel, siis on see kindlasti ka piisavalt usaldusväärne vahend piiramaks noorte juurdepääsu e-sigareti e-poodidele. Välja pakutud lahenduse kasutusele võtmine ei tohiks riigile tekitada mingeid lisakulusid, need kulutused jäävad e-poodide kanda.

MTÜ on seisukohal, et elektroonilise sigareti osas ei ole riigisisese kaugmüügi piirangud asjakohased ja ei täida oma eesmärki ning mis peamine - on otseses vastuolus Põhiseadusega, täpsemalt Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega. Riigikohtu lahenditest tuleneb, et „õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas.“

E-sigareti turustamisega tegelevad ettevõtted Eestis pakuvad kõik vähemalt riigisisest kaugmüügi võimalust tarbijatele. Olenevalt ettevõttest on kaugmüügi maht kas 100% või on see kombinatsioonis spetsialiseeritud müügikoha või müügikohtadega. E-sigarettide müügiga tegelevad ettevõtjad on tegutsenud heas usus ja seadustele vastavalt olemasolevas õigusruumis, teinud oma tegevuse arendamiseks investeeringuid ning tasunud riigi poolt kehtestatud makse. Planeeritav seadusemuudatus lõpetab osade ettevõtjate tegevuse sisuliselt päevapealt ning piirab teise osa tegevust drastilisel määral.

Riigisisese kaugmüügi lubamise jätkamise poolt toome välja järgnevad argumendid:
  • Briti Kuningliku Arstide Kolleegiumi (The Royal College of Physicians) raporti kohaselt on e-sigaret vähemalt 95% vähem kahjulik kui tavaline tubakas.
    Raport on kokkuvõte erinevatest uuringutest ja koostatud arstide organisatsiooni poolt, millel on üle 500 aasta pikkune ajalugu ning mis oli üks esimesi, kes hakkas tavalise tubaka vastu võitlema.

    Lisaks on raportis kirjas, et e-sigaretti peaks ka arstid suitsetajatele soovitama kui palju vähem kahjulikku alternatiivi ning tubaka tarbijatele peaks e-sigareti kättesaadavus olema võimalikult lihtne. Pikem eestikeelne ülevaade koos linkidega on leitav allpool:
    https://www.rcplondon.ac.uk/file/3563/download?token=uV0R0Twz
    http://e-liit.ee/uudised/22  
    Seisukohal, et e-sigaret on vähemalt 95% vähem kahjulik kui tavaline tubakas on ka Inglismaa Tervisekaitse Organisatsioon (Public Health England).
    https://www.gov.uk/government/news/e-cigarettes-around-95-less-harmful-than-tobacco-estimates-landmark-review 

  • Eurobaromeetri uuringu andmed näitavad, et e-sigarettidel on positiivne mõju rahvatervisele kahel põhjusel. Esiteks tugev mõju suitsetamise mahajätmisele ja vähendamisele, ja teiseks, et nikotiiniga e-sigarette kasutavad 98% ulatuses suitsetajad ja endised suitsetajad, mittesuitsetajate määr on minimaalne, vaid 1,3%, ja nendestki ainult 0,09% on igapäevased tarbijad. Seega oht, et mittesuitsetaja tellib omale internetist e-sigareti ja hakkab seda kasutama on väga, väga minimaalne ja ei kaalu üles muid faktoreid. 

    Täpsem info:
    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27338716
    http://e-liit.ee/uudised/10  

  • Riigisisese kaugmüügi piiramine on ebaproportsionaalne ning seab suurtest linnadest väljaspool elavad ning sageli ka sotsiaalselt halvemas olukorras olevad e-sigareti kasutajad väga halba olukorda. Suitsupakk on vabalt saadaval igas maapoes ja tanklas, samas korralikud e-sigareti poed, mis müüvad 95% vähem kahjulikku alternatiivi, on ainult suuremates linnades. Kuna füüsiliste poodide ülalpidamise kulud on kõrgemad kui internetipoodide omad, viib see terve segmendi keskmised hinnad tõusule, mille tulemusena võetakse ära võimalus suurel osal suitsetajatest hakata kasutama vähem kahjulikku alternatiivi. Plaanitav riigisisese kaugmüügi keeld karistab kõige rohkem neid tarbijaid, kes oma elukoha tõttu on niigi juba halvemas seisus. 

  • Riigisisese kaugmüügi keeld suunab arvatavasti vähemalt osad veipijad tagasi tavatubaka kasutamisele, koos sellest tulenevate tervisekahjudega. Samuti vähenevad suitsetajate võimalused üle minna vähem kahjulikule alternatiivile. Tavaliste sigarettide valik on igas müügikohas enam-vähem ühesugune, umbes 20 erinevat marki. E-sigarettide maailm on aga palju mitmekesisem, keerulisem ja tehnilisem. E-sigareti seadmed on tehnika, millele kehtivad tarbijakaitse poolt rangelt nõutavad selgitamise kohustused nii suuliselt kui ka taasesitatavas vormis. Tarbijal peab olema lihtne ning mugav võimalus hankida infot toote tehniliste omaduste ja toote suunitluse kohta. Ükski pood ei suuda vahendada kogu valikut ja seetõttu annabki e-kaubandus tarbijale suurema paindlikkuse leida just omale sobiv toode.

  • Riigisisese kaugmüügi keelamisega hakkavad tarbijad, kellel puudub juurdepääs e-sigareti füüsilisele poele üritama rohkem tellida seadmeid Eestist väljastpoolt. Ehk siis mugav tarbija saab tellida sama kaupa mujalt riigist, kui ta ei saa seda teha Eestist ja seetõttu kannatab Eesti ettevõtete konkurentsivõime. See avaldab aga kindlasti mõju Eesti majandusele, sest riigil jäävad maksud saamata. 2016. aasta 20. mail hakkas kehtima seadus, mis keelab Eestisse piiriülese e-sigarettide müügi. E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu poolt juulis ja augustis tehtud test-tellimused , millesse kaasati vabatahtlikud eraisikud, läbisid Hiinast saabumisel tolliprotseduurid 100% ilma probleemideta. E-sigareti erinevaid seadmeid on kümneid tuhandeid ja ka väga heal eksperdil võib tekkida raskusi seadmete tuvastamisega. E-sigareti seadmed võivad olla ka mitmeotstarbelised, näiteks akupangad või taskulampide osad. Aurustajad saadab Hiina pood vajadusel varuosadena. Hiinlased on valmis ära kasutama kõiki võimalusi, et kaup Eesti tarbijani toimetada. Juhul kui Eesti riik ei plaani Hiinast ostmist 100% ära keelata, ei ole toll kindlasti võimeline piisava efektiivsusega tuvastama keelatud kaugmüüki. Seega üks riigisisese kaugmüügi keelamise tulemusi saab olema see, et väljaspool suurlinnu elavad tarbijad, kellel puudub võimalus tellida seadmeid Eesti e-poest, hakkavad neid tellima väljastpoolt Eestit. Kaotajaks on nii tarbija (kontrollimatu kvaliteet, puuduvad garantii ja eestikeelne info), e-sigareti poed, kelle müük väheneb kui ka riik, kelle maksutulu väheneb, sest paljude seadmete hinnad on sellised, mis ei kohusta tarbijat isegi siseneva kauba pealt käibemaksu maksma.
    • Sellel aasta vastu võetud Euroopa tubakadirektiiv tõstab kindlasti e-sigarettide hindu. Seda, kui palju, ei oska me veel hinnata. Kui sinna lisada ka riigisisesest kaugmüügi keelust tekkiv hinnatõus, siis võib olla suhteliselt kindel, et paljudele e-sigareti tarbijatele muutub 95% ohutuma alternatiivi tarbimine kallimaks kui tubaka tarbimine.
    • Enamus e-sigareti poode omab ka e-poodi. Vähemalt 5 poodi on ainult e-poed ja nemad on sunnitud kas täielikult oma äri ringi tegema või tegevuse lõpetama, mille tulemusena kaotatakse tehtud investeeringud.
    • E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu hinnangul toimub 15-30% e-sigaretikaubandusest e-poodide vahendusel, kuna paljudel tarbijatel puudub juurdepääs füüsilisele e-sigareti poele või kasutab tarbija e-poode tulenevalt isiklikest eelistustest. 
    • ID põhine e-sigareti e-poodi sisenemise piirang annaks riigle võimaluse küsida e-poodide käest anonüümset statistikat. 

Eesti noortel on täna veel siiski võimalik e-sigareti toodetega e-poodides tutvuda, kuid tõenäosus, et nad pääsevad juurde ka tellimisele ning sooritavad tellimuse edukalt, on tänaseks viidud minimaalseks. Sellest hoolimata nõustume, et noorte katsetamine e-sigarettidega tuleb viia miinimumini, kuna nikotiin on sõltuvust tekitav aine.
Selleks peaks olema kaks suunda:
1. Noorte teadlikkus (milleks ja kellele on e-sigaret mõeldud – ainult endised ja praegused suitsetajad)
2. Võimalikult keeruline e-sigareti kättesaadavus noortele, sealhulgas ID-põhine e-poodi sisenemise piirang.

Kättesaadavuse piiramisega noortele on Eesti e-sigareti poed tegelenud juba enne seda, kui seadus seda nõudis – keeldudes müümast e-sigarette alla 18a vanustele. Nüüd on see ka seaduses kirjas. Selge on see, et pelgalt vanuse küsimine enne e-sigareti e-poodi sisenemist on naljanumber ja ei ole tõenäoliselt ühelegi noorele suureks takistuseks. E-poed kasutavad hetkel võimalust tuvastada kliendi vanus paki kätte saamisel, seda teenust pakuvad Eestis osad kullerfirmad. Tõenäoliselt ei ole seegi piisav meede, sest kaupadega on ikkagi võimalik tutvuda.

E-sigareti müüjate ja kasutajate liit pakub välja täiendava seadusemuudatuse, mis lahendab noorte probleemi siseriiklikus e-kaubanduses. Eesti on IT-riik, tänu sellele saame väga lihtsalt kasutusele võtta lahenduse, mis takistab noorte juurdepääsu e-sigareti e-poodidele, aga samas jätab selle võimaluse alles suitsetajatele ja veipijatele.

Eelnõust tulenevat TubS § 28 lg 2 tuleks täiendada e-poe omaniku kohustusega kontrollida e-sigareti e-poodi sisenemisel isiku vanust ID-kaardi või mobiil-iD abil.
Riigipoolse kontrolli lihtsustamiseks peaks äriregistris olema eraldi tegevusala määrang e-sigareti poodidele. Kuigi nii suitsetamist kui veipimist reguleerib sama seadus, on need sektorid piisavalt erinevad selleks, et eraldi määratlemine oleks õigustatud.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse tubakaseaduse § 22 lõikega 31, millega keelatakse tubakatoodete või tubakatootega seonduvate toodete ja nende kaubamärkide nähtav väljapanek müügikohas.
Kuna e-sigaret on suhteliselt uus toode ning paljudele tavatubaka tarbijatele veel tundmatu, siis kaupade leti alla panek võtab tavalise tubaka tarbijalt võimaluse tutvuda 95% vähem kahjuliku alternatiiviga. E-sigareti võrdsustamine ja nähtavuse piiramine analoogselt tavatubakaga pole meie meelest põhjendatud ning kahjustab otseselt rahva tervist.

E-sigaret on elektroonikatoode, mida klient peab nägema ja saama käega katsuda. E-sigaretti kui seadet pole võimalik osta enne seda nägemata. Kuna plaanitakse keelata ka kaugmüük, siis e-sigareti toodete leti alla panekuga võetakse ära igasugune võimalus erinevate e-sigarettidega tutvumiseks. Sisuliselt tähendab see seda, et kõik tavasuitsetajad jäävad ka edaspidi tubakatooteid tarbima ning puudub võimalus omale sobivaima e-sigareti toote väljaselgitamiseks.
E-sigaret on alles hakanud levima ja suitsetajate hulgas populaarsust koguma. E-sigarettide “peitmisega” nullitakse automaatselt ära selle alternatiivi progress ning tavatubaka tarbimine hakkab taaskord kasvama. Riik peab ka edaspidi kulutama maksumaksja raha tubakatoodete tarbijate tervisekahjustuste ravimisele. Need kulud oleksid kindlasti oluliselt väiksemad, kui tubakatoodete tarbijad läheksid üle e-sigaretile.

Teiste riikide kogumuste põhjal on teada, et tubakatoodete leti alla panek tubakatoodete müüki oluliselt ei vähenda, kuid e-sigareti leti alla panek hävitaks e-sigareti leviku kindlasti. Isegi täna teatakse vähe, et e-sigaret on jaekaubanduses saadaval. Kui nüüd see ka reaalselt lettidelt ära korjata, siis pole inimestel selle innovatiivse toote kohta informatsiooni enam praktiliselt kusagilt saada. Eestis on küll umbes 25-30 e-sigareti kauplust, kuid see on naeruväärne hulk selleks, et jõuda kõigi Eestis elevate suitsetajateni, kes sooviksid tavatubakast loobuda või suitsetamist vähendada.

Kui riik sunnib e-sigareti tooted samaväärselt tubakatoodetele leti alla, tähendab see sisuliselt tubatööstuse toetamist ja tavatubaka tarbimise jätkamise soodustamist.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse tubakaseaduse § 26 müügiedendust reguleerivaid sätteid. Kehtivas tubakaseaduses on keelatud tubakatoodete müügi suurendamiseks avalikkusele suunatud tegevus. Samu sätteid on nii tervisekaitse kui ka ettevõtjate võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes vajalik laiendada ka tubakatootega seonduvatele toodetele.
Briti Kuningliku Arstide Kolleegiumi (The Royal College of Physicians) raporti kohaselt on suitsetajatele suunatud e-sigarettide müügiedenduse piiramine vale. E-sigareti poodidel peaks olema võimalus teha suunatud müügiedendust tubakatarbijate seas. Kui üks toode on teisest 95% vähem kahjulik, siis ei ole mingit alust ega õigustust järgida võrdse kohtlemise printsiipi.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse § 29 lõike 2 teksti, lisades olemasolevale keelule tarvitada tubakatootega sarnaselt kasutatavaid tooteid lasteasutustes ka keelu tarvitada elektroonilist sigaretti suitsetamiseks keelustatud kohtades.
TubS § 29 toodud kohtade loetelu kehtestab suitsetamise ning eelnõu ka elektroonilise sigarettide tarvitamise absoluutse keelu. Põhimõtteliselt ei vaidle E-sigareti müüjate ja kasutajate liit sellisele käsitlusele vastu, sest vähegi viisakust omav e-sigareti tarbija nendes kohtades nagunii ei veibiks. Samas toob tavatubaka ja e-sigareti valikuta võrdsustamine endaga kaasa absurdseid situatsioone ning seletuskirjas toodud põhjendused kuuluvad ilmselge asjatundmatuse ning demagoogia valdkonda, kahandades ka kõikide teiste põhjenduste väärtust.

Kõige ilmekamaks näiteks siinkohal on seletuskirja põhjendused selle kohta, miks on vaja keelata e-sigareti kasutamine metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal. Juhime tähelepanu, et e-sigaretis ei toimu põlemisprotsessi ning e-sigareti aku plahvatus on sama tõenäoline kui mobiiltelefoni akul, seega tuleks järjekindluse huvides keelustada koheselt kuival ajal metsades ka mobiiltelefoni kasutamine. Samuti selgitame, et e-vedeliku tuleohtlikkus on sarnane toiduõlile ning vajaks süttimiseks esmalt keemiseni kuumutamist ning seejärel ka lahtise leegi olemasolu. Lõkkesse kallatuna saab e-vedeliku põlema küll, kuid lõkke süütamiseks on see sobimatu.

Ettepanek - kui juba seaduse täiendamine ja parandamine on ette võetud, siis normitehniliselt peaks TubS § 29 lg 1 p 6 (toitlustusettevõttes, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis;) paiknema § 30 lg 2 toodud loetelus. Nimetatud korrektsioon oleks vajalik ette võtta ka arvestades meie järgnevaid ettepanekuid § 30 lg 5 kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse § 30 lõikega 5, millega kohaldatakse paragrahvis kirjeldatud piiranguid ka elektroonilise sigareti tarvitamisele.

Nimetatud täiendus tuleks tervikuna seaduseelnõust välja arvata. TubS § 30 lg 2 toodud toodud asutuste ja kohtade omanikele tuleb jätta iseseisev otsustusõigus, kas, kus ja millistel tingimustel lubada veipimist. Ei maksa tegeleda ilmselge ülereguleerimisega ning alahinnata loetelus nimetatud kohtade omanike otsustusvõimet. Kui eelnõu koostaja peab ilmtingimata vajalikuks midagi muuta, siis võib alternatiivina viienda lõike sõnastada - “elektroonilise sigareti tarvitamise lubamise ning tingimused käesoleva paragrahvi 2 lõikes nimetatud kohtades otsustab koha omanik/valdaja”
Kui eelnõus toodu peaks seaduseks vormuma, toob see endaga kaasa olukorra, kus 95% vähem kahjuliku alternatiivi kasutajad saadetakse kas välja suitsejate juurde või suitsuruumidesse, millega kaasneb veipija jaoks passiivne suitsetamine, mis on tõestatult kahjulik. Veipijate suunamine suitsuruumidesse on sama kui suunata AA-koosolekud baaridesse.
Selliste põhjendamatute ja oma sisult lausa drakooniliste karistusmeetmete rakendamine veipijate suhtes looks riigist paratamatult silmakirjaliku mulje. Võideldes suurte sõnadega rahva tervise eest, teenitakse paratamatult tubaka- ning ravimifirmade huve ning lastakse käest võimalus tuua otsustav pööre võitluses tubakasuitsetamise vastu. Kellele on see kasulik?

Kohtades, kus tavalise tubaka kasutamine on piiratud, peaks saama koha valdaja ise otsustada, kas ja mis tingimustel on lubatud e-sigaretti kasutada.

Kui soovime, et tavatubaka tarbijate arv väheneks ja rahva tervis paraneks, on oluline, et suitsetajatel oleks erinevad lisastiimulid (peale tervise), et võtta kasutusele vähem tervist kahjustav alternatiiv. Uuringud näitavad, et e-sigaret ei oma ohtlikku mõju kõrvalviibijatele. Passiivset e-sigareti tarbimist ei eksisteeri, sest eralduvate ainete kogused on liiga väiksed selleks, et kujutada ohtu tervisele või ületada WHO poolt ette nähtud ja lubatud norme.

E-sigareti kasutamise reguleerimiseks töökohtades ja avalikus ruumis tuleks aluseks võtta Public Health England poolt koostatud dokument.

Koostatud juhised toovad selgelt välja, et veipijaid ei tohi suunata ei suitsuruumidesse ega suitsetajate juurde välja.

Kokkuvõte

Üldjoontes olid Inglismaal veipimisse suhtumine ja seadusandlikud plaanid 1-2 aastat tagasi samasugused nagu seda on hetkel Eestis. Uute tõendite ja raportite valguses on suund ja veipimise käsitlus täielikult muutunud.

Briti parlamendi teaduse- ja tehnoloogia büroo (The Parliamentary Office of Science and Technology) võttis 6. augustil kokku uue info, mis on e-sigarettide kohta saadud:
• Üha enam on tõendeid, et e-sigarettide kasutamine on tubaka suitsetamisest palju vähem kahjulik
• On tõendeid, mis näitavad, et e-sigaretid aitavad suitsetajatel suitsetamisest loobuda
• Praegu on tõendeid, et e-sigaretid ei suuna mittesuitsetajaid või noori tubakat suitsetama
• 98% e-sigarettide kasutajatest on endised või praegused suitsetajad

Kui lisada siia Inglismaa Tervisekaitse Organisatsioon (Public Health England) tõdemus, et e-sigaret on väga suure tõenäosusega 95% ohutum kui tavaline tubakas, siis on selge, et e-sigareti tubakaga võrdustamine ei ole õige tee.

E-sigaretti käsitletakse nüüd mitmel pool maailmas kui vahendit, millega saab suitsetamisest tekkivaid tervisekahjusid vähendada. Sellest lähtuvalt on muutunud meetodid veipimise reguleerimiseks. Ka Eesti võiks siit eeskuju võtta.

Umbes 200 000 suitsetajat, 20 000 veipijat ja riigile tekkivad kahjud 0,5% SKP ulatuses peaksid olema piisavalt suured numbrid, et kogu teemasse väga tõsiselt suhtuda. Edaspidiste regulatsioonide väljatöötamiseks tuleks kindlasti kaasata rahvusvahelisi organisatsioone ja eksperte. E-sigareti müüjate ja kasutajate liidul on vajalikud kontaktid olemas ja liit on hea meelega valmis igakülgselt aitama, mh. ka vajalike kohtumiste organiseerimisel.

Hetkel võetud seadusandlik suund ei ole kooskõlas tänapäevaste teadmistega ja mitte ei edenda, vaid ohustab rahvatervist.

Raportid ja uuringud:


Dokumendi on koostasid Esigareti müüjate ja kasutajate liidu juhatus ja liikmed.