Sotsiaalministeerium on esitanud kooskõlastusringile Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (EIS nr. SOM/16-0127). Eelnõu kooskõlastamist soovitakse kiirendatud korras 10 päeva jooksul.

Sama eelnõuga plaanitakse ära keelata e-sigarettide Eesti sisene ja piiriülene kaugmüük. Ehk siis eelnõu jõustudes peavad Eestis tegutsevad e-sigarette müüvad e-poed ennast varsti kinni panema. Seaduse plaanitav jõustumise aeg on 20.mai 2016.a. EL direktiivis ei ole kaugmüügi keelamine kohustusena välja toodud. Riigisisest kaugmüüki direktiiv isegi mitte ei maini.

Seadus soovitakse vastu võtta kiirendatud korras suhtlemata huvigruppidega, tegemata pädevat analüüsi ja koostamata seaduse väljatöötamise kava. Enne piirangute kehtestamist peaks olema korralikult kaalutud nii riigisisese kui piirülese kaugmüügi piirangu plussid ja miinused, nii Eesti kaupmehe kui ka riigi seisukohalt.

Sotsiaalministeerium ei ole seaduse eelnõu analüüsis üldse käsitlenud seda, kuidas plaanitavad meetmed mõjuvad rahva tervisele. Uuringud ja analüüsid, mis on tehtud, näitavad selgelt, et e-sigaret on vähemalt 95% vähem kahjulik tervisele kui tavalised tubakatooted. E-sigareti kättesaadavuse halvendamine võib avaldada rahva tervisele tõsist negatiivset mõju.

Analoogne analüüs peaks aga just olema sotsiaalministeeriumi ülesanne selliste eelnõude väljatöötamise juures.

Samas on viidatud sellele, et e-sigaretid on vaja noorte eest rohkem ära peita kuna noored kipuvad neid kasutama. Viimaste uuringute ja küsitluste põhjal ei vasta see aga üldse tõele. Ehk siis viidatakse ohtudele mis on marginaalsed või puuduvad ja selle toel üritatakse teha seadusi mis tegelikult võivad olla rahva tervisele laastava efektiga.

Nendest sammudest soovib riik hetkel kiirkorras mööda hiilida. MTÜ arvates ei ole selline käitumine õigusriigile kohane. Lisaks on MTÜ arvates selline käitumine ka vastuolus Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega.



E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu täispikk vastus: 

---

Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu SOM/16-0127.

E-sigareti müüjate ja kasutajate liit MTÜ poolsed kommentaarid ja arvamused.

Sotsiaalministeerium on esitanud kooskõlastusringile Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (EIS nr. SOM/16-0127). Eelnõu kooskõlastamist soovitakse kiirendatud korras 10 päeva jooksul. Eelnõu eesmärk on uue tubakatoodete direktiivi üle võtmine Eesti õigusruumi, et ühtlustada liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete pakendamise ja märgistamise nõuded tagamaks inimeste tervise kaitse, tarbijate teavitamine ning siseturu tõrgeteta toimimine.

E-sigareti müüjate ja kasutajate liit MTÜ ( edaspidi MTÜ) on nõus väitega, et eelnõu aluseks olev tubakadirektiiv 2014/40/EL peab olema üle võetud 20. maiks 2016., kuid MTÜ liikmed ei saa aktsepteerida olukorda, kus Sotsiaalministeeriumi poolt kiirkorras koostatud eelnõu sisaldab meetmeid, mida tubakadirektiivis 2014/40/EL ja tubakapoliitika rohelises raamatus ette nähtud ei ole ning mis on oma olemuselt tunduvalt rangemad kui need meetmed, mis tubakadirektiivis ja rohelises raamatus sisalduvad. Lisatud vabatahtlike meetmete osas pole huvigruppidega konsulteeritud, puudub korralik analüüs ja puudub seaduse väljatöötamiskavatsus (VTK).

Kuigi kehtiv seadusandlus määratleb e-sigaretti kui tubakatootega seonduvat toodet, siis kõik alltoodu puudutab vaid e-sigarette ning MTÜ ei väljenda siinkohal oma seisukohta teiste tubakatoodetega seonduvate toodete suhtes.


Kaugmüügi reguleerimine

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse Tubakaseaduse § 22 lõiget 2, mis käsitleb tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete jaemüügi piiranguid, punktiga 6, mis omakorda seab keelud tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete jaemüügile riigisisesel kaugmüügil ja piiriülesel kaugmüügil.

Eelnõu koostajate poolt pakutud meetmed on tunduvalt rangemad kui Tubakadirektiivis sisalduv ja nimetatud piirangute kehtestamine ei ole direktiivist tulenevalt kohustuslik. Piiriülese kaugmüügi keelamine jäetakse direktiivis liikmesriigi otsustada, riigisisest kaugmüüki ei käsitleta üldse ehk siis selle piiramist ei soovita ka EL. EL direktiivi eesmärgiks on EL turu kaitsmine, kohaliku tootmise edendamine ning toodete kvaliteedi tagamine, mitte liidusisese kauplemise keelamine.

Enne piirangute kehtestamist peaks olema korralikult kaalutud nii riigisisese kui piirülese kaugmüügi piirangu plussid ja miinused, nii Eesti kaupmehe kui ka riigi seisukohalt. Ehk siis kõigepealt peaks selle piirangu kohta koostama seaduse väljatöötamise kavatsuse, mida aga pole tehtud.

MTÜ on seisukohal, et vähemalt elektroonilise sigareti osas ei ole kaugmüügi piirangud asjakohased ja ei täida oma eesmärki ning mis peamine - on otsesest vastuolus Põhiseadusega, täpsemalt Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega. Riigikohtu lahenditest tuleneb, et „õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas.“

E-sigareti turustamisega tegelevad ettevõtted Eestis pakuvad kõik vähemalt riigisisest kaugmüügi võimalust tarbijatele. Olenevalt ettevõttest on kaugmüügi maht kas 100% või on see kombinatsioonis spetsialiseeritud müügikoha või müügikohtadega. E-sigarettide müügiga tegelevad ettevõtjad on tegutsenud heas usus ja seadustele vastavalt olemasolevas õigusruumis, teinud oma tegevuse arendamiseks investeeringuid ning tasunud riigi poolt kehtestatud makse. Planeeritav seadusemuudatus lõpetab osade ettevõtjate tegevuse sisuliselt päevapealt, olematu etteteatamise ajaga ning piirab teise osa tegevust drastilisel määral. Sellist muudatust pole olnud võimalik ette näha ja selline käitumine ei ole õigusriigile kohane.


Kaugmüügi keelu edasi lükkamine ei lahendaks probleemi - see teema vajab põhjalikku analüüsi ja laiemat arutelu ning korrektselt kaasatud peaks olema ka huvigrupid.

Eelnõu seletuskirjast väidetakse järgmist: „Ainult piiriülese kaugmüügi keelamine ilma siseriikliku kaugmüügi keeluta ei täida soovitud eesmärki vähendada tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete kättesaadavust alaealistele ning vähendada üldist tubakatoodete kättesaadavust. Samuti võimaldab riigisisese kaugmüügi lubamine toodete reklaami veebilehe või kataloogis olevate tootetutvustuste kaudu. Tubakatarbimise vähendamisel on võrdselt olulised nii nõudluse (ennetus, loobumise nõustamine, ravi) kui ka pakkumise vähendamisele suunatud tegevused. Nõudluse vähendamisele suunatud tegevused üksi ei anna soovitud tulemust.“

MTÜ juhib tähelepanu, et Eesti e-sigareti müügiga tegelevad ettevõtted on käitunud vastutustundlikult ning rakendanud vajalikud meetmed, et nimetatud tooted ei satuks alaealiste kätte. Müügikeeld alaealistele oli kehtestatud omaalgatuslikult juba enne seda, kui riik jõudis selle seadusandlikult keelata. Samuti on rakendatud abinõud alaealistele müügi vältimiseks kaugmüügil – selleks kasutatakse postiettevõtete poolt pakutavat ID-kaardiga vanuse tuvastamise kontrolli teenust.

Mis puudutab reklaami tootetutvustuse kaudu, siis tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et e-sigaret oma olemuselt ei sarnane mitte ühelegi tubakatootele. Tegemist on piltlikult väljendudes „tehnilise alaga“, mis on ülikiires arengus. E-sigareti tarbimine eeldab teatud teadmiste olemasolu ning üksikasjalik info selle kohta on tarbijatele hädavajalik. Kui tarbijal puudub võimalus saada täiendavat informatsiooni poe kodulehelt, läheb tarbija seda mujalt internetist otsima ning siis ei saa pood enam vastutada selle eest, et leitud informatsioon on korrektne. Ebakorrektse informatsiooni tulemusena tekib oht, et tarbija kasutab e-sigaretti valesti. Vanusehoiatusi rakendatakse ka e-sigarette müüvatel veebilehekülgedel ehkki interneti avatuse tõttu on selle mõju väike. Kartus, et kaugmüük hõlbustab alaealistel e-sigarettide kätte saamist, on tugevasti üle paisutatud ja ei tugine hetkel teada olevale faktilisele informatsioonile.

Hetkel puudub meil info, et teised liikmesriigid plaaniksid piiriülese kaugmüügi osas muudatusi, mis kehtestaks piiranguid/ keelde kaugmüügile EL siseselt. Läti kaugmüügi piirangut ei kehtestanud. Rootsi lõdvendab reegleid ja e-sigaret liigitati ümber meditsiinitootest vabaturukaubaks. Inglismaal jagatakse suitsetajatele e-sigarette tasuta perearsti ettekirjutusel eesmärgiga vähendada tavasigareti tarbijate arvu. Eestis kehtivad juba eelneva Tubakaseaduse muudatuse järgi sisse viidud meetmed tubakatoodete ja tubakaga sarnaselt kasutatavate toodete jaemüügile. Nõutav on vanusekontrollimehhanismide kasutamise kohustus ning reklaamikeeld jaemüügikohtades. Kui Eesti riigis on juba olemas kõik vanusekontrolli mehhanismid, mis tulenevad meie ID tuvastus süsteemist, siis ei saa me nõustuda, et kohalikud kaugmüüjad oleksid ohtlikud Eesti tarbijatele ja noortele.

Oluline on ka asjaolu, et e-sigareti “riistvara” ei ole odav - arenenud kvaliteetsete seadmete hinnad ulatuvad mitmesaja euroni ning sellele võivad lisanduda akud, laadija ja muud kuluosad. Samuti nõuab e-sigareti kasutamine piisavalt igapäevast hoolt, millega alaealisel lihtsalt pole võimalik järjepidevalt vanemate eest varjatult tegeleda. Seadmed on piisavalt suured ning nende peitmine ja varjamine on oluliselt raskem võrreldes paki tavasigarettidega.

Kuna euroopa siseselt reaalselt piiriülest kaugmüüki ei kontrollita, tekitab piiriülese müügi piiramine Eesti kaupmehe suhtes ebaõiglase konkurentsi. Ehk siis mugav tarbija saab tellida sama kaupa mujalt EU riigist, aga ei saa seda teha Eestist ja seetõttu kannatab Eesti ettevõtete konkurentsivõime.

Oleme veendunud, et eelnõu koostaja poolt välja toodud soovitud tulemused: „Tubakatoodete tarbijatel kaob võimalus tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete riigisisese ja piiriülese kaugmüügi teel soetamiseks.“ ja „ Piiriülese ning riigisisese kaugmüügi keelamise puhul välditakse jätkuvat toodete reklaami veebilehtedel ning alaealistele juurdepääsu veebilehtedele” jäävad saavutamata.

Eesti kaupmeeste vaatenurgast ei sõltu vanusekontrollmehhanismi olemasolu piiriülese kaugmüügi lubamisest või keelamisest. Vanusekontrollimehhanismi kohustus on seotud EL Tubakadirektiivis kehtestatud nõuetega ning kõik EL kaupmehed peavad hakkama kasutama vanusekontrollimehhanisme, sõltumata sellest, kas tegu on piiriülese kaugmüügiga või mitte. Sellest tulenevalt on meil raske mõista, kuidas saavad piiriülese kaugmüügi lubamisel lisanduda olulised kulutused selle järelevalvele?

Piirang oleks loogiline, kui piiriülese kaugmüügi keelamise juures peetaks silmas Tubakadirektiivi põhisest kaugmüügi keelamist kolmandatesse riikidesse, aga toonitame, et eelnõu koostaja mõiste kaugmüügile hõlmab nii EL piiriülest kui ka riigisisest kaugmüüki.

Siseriikliku kaugmüügi keelamisel eksisteerib oht, et kohalikud tarbijad hakkavad otsima alternatiivseid lahendusi ja külastama teiste liikmesriikide või kolmandate riikide kaugmüügi poode - e-kaubandus on jätkuvalt tõusutrendis ja ei oma piire. Tulemus on soovitule vastupidine, ehk siis noored leiavad tee uute tellimisvõimalusteni ning kolmandate riikide puhul ka noortele suunatud reklaamile.

Tutvudes eelnõu koostaja selgitustega ning mõju analüüsidega, ei saa me nõustuda selle meetme vajalikkusega. Kindlasti vajab see piirang enne põhjalikumat analüüsi, eelnõu väljatöötamise kavatsust ja suhtlemist turuosalistega.

Omniva riigiettevõttena teeb koostööd Hiina ühe suurima piiriülese kaugmüügiga tegeleva veebikeskkonnaga Alibaba. Alibaba lehelt on võimalik leida tubakaga sarnaselt kasutatavate toodete reklaami ja seal puudub ka vanusekontrollimehhanism. Meile teada olevate andmete järgi on eraisikute ehk tarbijate poolt Alibaba ja Omiva vahendusel tellitud pakid probleemideta tarbijani jõudnud 100% juhtudel ning ilma, et keegi oleks tuvastanud tellija vanust (k.a. juhul kui pakk on piirväärtusest suurema maksumuse tõttu Eestis tolliprotseduurid läbinud).

Kindlasti kasvataks e-sigarettide piiriülese kaugmüügi keelamine riigi halduskoormust. E-kaubandus on kasvutrendis ja ilmselt oskaks Maksu- ja Tolliamet kõige paremini kommenteerida jõupingutusi näiteks narkootikumide tabamisel. Ei ole põhjust lisada keelatud kaupade nimekirja järgmist toodet, mille leidmiseks postipakkidest on vajalik kulutada suuri ressursse. Ühtlasi jäävad riigil saamata ka käibemaks ja kolmandate riikide ning odavamate toodete puhul ka tollimaks.

Leiame, et Eesti kaugmüügiga tegelevatel ettevõtetel on juba täna piisavalt karmid piirangud. Tubakadirektiivist rangemate meetmete rakendamine ei ole põhjendatud ning ei tooks ka soovitud tulemusi. Pigem soovitame siinkohal Eestil reklaamida meie isiku tuvastamise süsteemi võimalusi ning selle edukat rakendamist antud valdkonnas. Kui riik ja ettevõtted on loonud lihtsad ja toimivad vahendid kaugmüügi kontrollimiseks, siis on otstarbekas neid kasutada ning mitte piirata kaupmeeste ja tarbijate vabadusi omamata selleks mõjuvaid põhjendusi.

Kaugmüügi piirangu kehtestamise seletuskirjas ei ole arvestatud ja välja toodud e-poode omavate ettevõtete ning töökohtade kadumisest tekkivat kahju majandusele ja ekspordile.

MTÜ on seisukohal, et kaugmüügi keelamine või lubamine on täiesti eraldiseisev teema, mis tuleb põhjalikult läbi arutada ning põhjendada ajakohaste uuringutega ning millega tegelemist tuleks alustada eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamisega. Kaaluda tuleks ka Tubaka rohelise raamatu täiendamist e-sigaretti käsitleva osaga. Praeguses käsitluses mainitakse e-sigarette vaid mõnel korral ja seisukohtade aluseks on olnud andmed näiteks aastast 2009. Sellest tänaseni möödunud aja jooksul on e-sigaret teinud läbi hüppelise muutuse ning teadmised selle osas on oluliselt täienenud.


E-sigarettide müügikohas tubakatootega seonduva toote väljapaneku piiramine.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse tubakaseaduse § 22 lõikega 3¹, mis ütleb: Tubakatoote või tubakatootega seonduva toote müügikohas tubakatoote või tubakatootega seonduva toote väljapanek ja selle kaubamärgi esitlemine on keelatud, välja arvatud:

1. peamiselt tubakatoodete või tubakatootega seonduva toote müügikohas tingimusel, et müüdavad tooted ning nende tähistamiseks kasutatavad kaubamärgid ei ole nähtavad väljaspool müügikohta;
   
   
2. rahvusvahelisel liinil sõitval laeval.“;
   
   

Meie arvamusel on tegemist diskrimineerimisega ning kohati on ka põhjendused vastuolus reaalsusega ning eelnõu teiste planeeritud muudatustega.

Keelu rakendamisega soovitakse saavutada olukord, et müüdavad tubakatooted ja müüdavad tubakatootega seonduvad tooted ning nende kaubamärgid ei oleks nähtavad väljaspool müügikohta. Eelnõu koostaja uuringu järgi on Reklaamiseadusega tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete reklaam keelatud, kuid sisuline probleem on jätkuvalt müügikohtades nn tooteinfo esitlemisega.

Siinkohal soovime uuringu tulemusi parandada ning ette rutates öelda, et meie räägime siiski vaid tubakatootega seonduvatest toodetest ja nende väljapanekust müügikohtades. Selle pärast on meile arusaamatu, kust pärineb informatsioon, et alles vähem kui aasta aega kehtinud reklaami keeld ei ole täitnud soovitud tulemusi? Meie andmete järgi puudub tubakatootega seonduvatel toodetel, tubakatoodetega sarnane, koheselt märgatav väljapanek või alkohoolsete jookidega sarnane väljapanek ja reklaam müügikohtades, mille reguleerimist planeerib käesoleva eelnõu § 1 punkt 13 .

Meile arusaamatu, miks diskrimineeritakse toodet, mille viimased uurimused selgitavad üheselt, et tegemist on tervisele tunduvalt ohutuma tootega kui seda on tavasigaret. E-sigareti tõhususe kohta on kajastatud infot ka EUROBAROMETER viimastes uuringutes, mis seavad kahtluse alla vajaduse selle toodete grupi võrdseks kohtlemiseks tubakatoodetega. Meile on on raske nõustuda konkurentsitingimustega, kus tunduvalt kahjulikuma toote ehk tubakatoote kaubamärgid on saavutanud läbi massiliste reklaamikampaaniate ja aastakümnete pikkuse strateegilise väljapaneku tulemusel võrdlematult suure kaubamärgi tuntuse. Samas e-sigaretiga seonduvatest toodetest ehk peamiselt nende kaubamärkidest teatakse siiski väga vähe. Kaubamärgi tuntus on kohaliku ettevõtja jaoks tähtis konkurentsieelis ka teistes EU ning EU-välistes riikides ja meie andmete järgi ei planeeri sellist muudatust meie lähimas naabruses asuvad EU riigid.

Kui tubakatoote puhul puudub vajadus tutvuda toote suurusega ning selle spetsifikatsioonidega, siis e-sigaret/ e-vedelik ehk tubakaga seonduvad tooted võivad erineda nii kompleksuse, funktsionalsuse kui ka välimuse poolest. Kuna on tegemist elektroonilise tootega siis enamasti viitab ka toote pakendus ning toote välimus selle päritolule ning kvaliteedile. See on tarbijale ülimalt tähtis informatsioon sooritamaks teadmistepõhist ostu.

Eelnõu koostaja toob välja loodava § 22 lõike 3¹ erandi 2) „rahvusvahelisel liinil sõitval laeval.“; mille puhul põhjendab, et Rahvusvahelisel liinil sõitval laeval ei külastata vastavat müügikohta üldelanikkond nii tihti, et keeld täidaks oma eesmärki. Samuti on seda praktiliselt võimatu korraldada, kui teised Läänemere-äärsed riigid ei ole sellist keeldu laevadele kehtestanud.

Meile jääb selliste põhjenduste juures arusaamatuks, kuidas planeerib eelnõu koostaja tagada eelnõu § 1 punktis 12 planeeritavat, rakendatavat piiriülese kaugmüügi ja riigisisese kaugmüügi keeldu? Eelnõu koostaja seletuskirja järgi on see meie mõistes võimatu tegevus, sest eelnõu koostaja uuringute järgi on praktiliselt võimatu korraldada tubakatoote või tubakatootega seonduva toote väljapanek ja selle kaubamärgi esitlemise keeldu rahvusvahelisel liinil sõitval laeval, sest teised Läänemere-äärsed riigid ei ole sellist keeldu laevadele kehtestanud. On ilmselge, et kui ei suudeta kokkuleppeid tagada nii lihtsalt kontrollitavas keskkonnas nagu on rahvusvahelisel liinil sõitval laevad, siis ei saa täna me kindlasti rääkida piiriülese kaugmüügi ja riigisisese kaugmüügi keelamise efektiivsusest ning asjakohasusest.

Arusaamatu on eelnõu koostaja poolt välja toodud mõiste „üldelanikkond“. Elatustaseme paranedes liigutakse ju rohkem ja seetõttu külastab teisi Läänemere-äärseid riike aasta aastalt aina rohkem eestlasi. Paljud käivad seal tööl, mis tähendab, et need inimesed kasutavad rahvusvahelisel liinil sõitvaid laevu paaril korral nädalas. Laevadega sõidavad ka noored ning lapsed, kes on uudishimulikum grupp ja veedab alatihti laevas veedetud ajast erinevates meelelahutus- ning müügikohtades tunduvalt pikema perioodi kui täiskasvanud. Seega on pigem olukord vastupidine, sest suures kaupluses on tubakatootega seonduvad tooted saadaval ning nähtaval vaid eraldi tsoonides ( infolett või alkoholi osakond ), mida lapsed ning noored läbivad kiiruga.

Meie oleme seisukohal, et kuniks ei rakendata ühist müügikohtade regulatsiooni EU liikmesriikides, ei saavutata eelnõu § 1 punktiga 13 soovitud tulemust ja kuna Eestis kehtivad juba rangemad meetmed kui naaberriikides, siis on eelmainitud eelnõu rakendamine Eesti ettevõtjate konkurentsi piiramine.

Selgusetud terminid ja normitehnilised vead

MTÜ mõistab, et Euroopa tubakadirektiivist tulenevate muudatuste üle võtmine on Eestile kohustuslik, kuid peame vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et eelnõu kiirkorras koostamine on jätnud arusaamatuks nii mõnedki teemad, mis ei võimalda kiirkorras anda neile ka adekvaatset arvamust. Vastuseid küsimustele ei paku ka eelnõu seletuskiri. Ainuüksi eurodirektiivi tõlkimisest ei piisa, vajalik on ka mõistete ja terminoloogia kasutamine arusaadavas ja üheselt mõistetavas vormis.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse tubakaseadust §-dega 8¹ ja 8², millega kehtestatakse nõuded elektroonilise sigareti täitevedeliku koostisele ja elektroonilisele sigaretile.

§ 8¹ lõige 2 punkt 3 ütleb, et Elektroonilise sigareti nikotiini sisaldav või nikotiinisisalduseta vedelik ei tohi sisaldada lisaaineid, mis annavad eralduvatele ainetele värvuse .

Meil on raske mõista, mis on eelnõu koostaja pidanud silmas eralduva aine ja selle värvuse all. Esitame lihtsa küsimuse: „Kas põhikomponentide aurustumisel tekkiv valge aur on värvusetu või värvusega eralduv aine?” Meie küsimus võib tunduda küll koomilisena, kuid me ei ole oma kogemuse juures veel kohanud e-sigarette, millest eralduks erivärvilist auru.

§ 8² lõige 1 ütleb, et elektrooniline sigaret peab eraldama tavatingimustel kasutamisel nikotiiniannuseid ühtlaselt.

Meil on raske mõista, mis on eelnõu koostaja arvates tavatingimus ning veel raskem on meil mõista mis on ühtlane nikotiiniannus. Need mõisted tuleks kindlasti üheselt ja selgelt defineerida. Selgitame, et e-sigareti tarbijate harjumused võivad olla varieeruvad, seega oleks vajalik teada, mida peetakse silmas tavatingimuste all. Kas räägitakse siinkohal mahvi pikkusest või proovitakse tuua sisse võrdlusmomenti üldlevinud tavatubaka toodetega? Juhul kui räägitakse mahvi pikkusest, siis on jällegi vaja teada, mis on normaalne ehk tavatingimuses kehtiv mahvi pikkus?

Või räägitakse siinkohal deklareeritavast tootja poolsest, tootepõhisest infost ?

Kõige eelmainitu vääralt tõlgendamine võib tavatingimusel eralduva nikotiiniannuse maht muutuda ju väga suures mahus. Kuidas planeeritakse kontrollida , et turustatav toode vastaks § 8²lõige 1 toodud tingimustele?

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse tubakaseadust §-ga 16², mis sätestab nõuded elektroonilise sigareti märgistamisele.

Lisatav § 16². Elektroonilise sigareti märgistamine lõige 1 ütleb, et: „ Eeltäidetud elektrooniline sigaret ja selle täitepakend peavad vastama § 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, välja arvatud § 11 lõike 2 punktid 2 ja 4, ning igale müügipakendile ja seda vahetult ümbritsevale rühmapakendile kantakse järgmine teave:

Meil on aga raske leida kehtivast Tubakaseadusest § 11 lõike 2 punkte 2 ja 4, seega on meil väga raske hinnata selle konkreetse muudatuse mõju nii tarbijale kui ka ettevõtjale.

Juba mainitud Lisatava § 16².Lõige 1 punkt 2 nõuab märget toote nikotiinisisalduse ja ühes doosis eralduva nikotiinikoguse kohta. Samas ei täpsusta eelnõu koostaja kuskil oma dokumendis, mida peetakse silmas, kui kasutatakse terminit „doos“. Selgitasime juba eelnevalt, et tarbija harjumused võivad olla erinevad ning mahvi pikkus väga erinev, seega jääb doosi mõiste meile hetkel arusaamatuks ja see on vaja täpsemalt defineerida.

Sellest tulenevalt ei oska me avaldada ka pikemat seisukohta lisatava § 16² lõige 1 punkt 2 kohta.

Lisatava § 16² lõige 3 ütleb: „Nikotiini sisaldava eeltäidetud elektroonilise sigareti ja selle täitepakendi peale kantav terviseohu hoiatus peab katma vähemalt 30 protsenti pakendi vastavast välispinnast ja vastama § 16 lõikes 11 sätestatud tingimustele.“

Jällegi on meil raskusi leida kehtivast Tubakaseadusest § 16 lõiget 11, seega on meil väga raske hinnata selle konkreetse muudatuse mõju nii tarbijale kui ka ettevõtjale.


Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse Tubakaseadust §-ga 10². Elektrooniliste sigarettide ja täitepakendite koostisest teatamine, millega võetakse üle Euroopa tubakadirektiivi artikkel 20 lõige 2 esitatud nõuded.

Juhime tähelepanu, et sellise sõnastuse puhul kehtiksid kõik kõnesolevas paragrahvis toodud nõuded ühtlaselt nii elektroonilistele sigarettidele kui ka nende täitepakenditele ning see teeks seaduse korrektse järgimise võimatuks. Euroopa tubakadirektiivis kasutakse lisalauset - “Sõltuvalt sellest, kas toode on elektrooniline sigaret või täitepakend, sisaldab teade järgmist teavet:” Mõistlik oleks see lause eelnõusse lisada, sest on raske ette kujutada, kuidas saab täita § 10² punktide 2-4 nõudeid suure osa e-sigareti “riistvara” suhtes.


Kokkuvõte
I Palume Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõus teha järgmised muudatused:

1. Jätta välja Tubakaseaduse § 22 lõige 2 punkt 6 (eelnõu § 1 punkt 12) või jätta muutmata § 22 lõige 1 sissejuhatav lause (võimalikud on muidugi ka teistsugused normitehnilised lahendid)
   
   
2. Jätta välja Tubakaseaduse § 22 lõige 3¹ (eelnõu § 1 punkt 13) või vähemalt see osa, mis puudutab tubakatootega seonduvaid tooteid, st e-sigaretti
   
   

II Palume varustada eelnõus kasutatavad e-sigaretti ja selle kasutamist puudutavad terminid asjakohaste, üheselt mõistetavate selgitustega.

III Palume korrastada eelnõu normitehniliselt, jättes välja viited olematutele sätetele või lisades viited vajalikele.


Ehk siis MTÜ palub eelnõust välja jätta kõik, mis ei ole EU direktiivis kohustuslik. Vabatahtlikud EU direktiivi 2014/40/EL e-sigaretiga seotud punktid peaks eelnevalt huvigruppidega läbi arutama. Koostada tuleks VTK ning korralik analüüs mõjude kohta.

Ühtlasi palub E-sigareti müüjate ja kasutajate liit MTÜ kaasata ennast edaspidi e-sigaretti puudutavasse seadusloome protsessi. Oleme valmis osalema töörühmades, koolitama eelnõuga tegelevaid ametnikke e-sigarette puudutavates teemades ning vastame meeleldi kõikidele tekkinud küsimustele.

Dokumendi on koostasid E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu juhatus ja liikmed.