Rahandusministeerium on teinud ettepaneku maksustada e-vedelikud aktsiisiga. E-sigareti müüjate ja kasutajate liit on arvamusel, et e-vedelikke ei tohiks aktsiisiga maksutada.

Hetkel plaanitakse kohaldada e-vedelikele sigarettide määrast 50% madalamat aktsiisimäära, mis teeb 0,293 eurot ühe milliliitri kohta. 

Ehk siis 10ml pudelile lisanduks 2.93EUR millele lisandub veel käibemaks. 

Maksustada plaanitakse nii nikotiinivabad e-vedelikud kui ka maitsestajad. 

Kava täistekstiga saab tutvuda siin (PDF) või valituse eelnõude lehel http://eelnoud.valitsus.ee/main#g9tvHcZT valides "Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus" ja sealt dokumendid.

Rahandusministeeriumi pressiteade on siin: http://www.fin.ee/rahandusministeerium-ootab-arvamusi-e-sigarettide-voimaliku-maksustamise-aluste-kohta/

E-sigareti müüjate ja kasutajate liit koostas Rahandusministeeriumi kavale omapoolse vastuse tuues välja nii kitsaskohad kui ka argumendid, miks aktsiisi lisamine e-sigarettidele ei ole hea mõte.


E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu täispikk vastus: 

---

E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu analüüs, ettepanekud ja tekkinud küsimused seoses plaanitava alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega.

Uudsed tubakatooted (edaspidi UT) kirjeldamisel, täpsemalt e-vedelike kirjeldamisel on puudu e-vedeliku definitsioon. Selle täpne määramine on väga oluline selleks, et tekiks ühene arusaam mida täpselt soovitakse maksustada.
E-sigareti müüjate ja kasutajate liit annab siinkohal selgituse millest koosneb tavaliselt e-vedelik ja kus on e-vedelikus sisalduvad ained kasutusel ning kus neid müüakese.

E-vedeliku põhikomponendid on:

• Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses (edaspidi VG). VG on laialt kasutatav farmaatsiatööstuses ja toiduainetööstuses. VG on vabalt müügil nii keemiat müüvates poodides, apteekides kui ka „rohelisi“ kaupu müüvates poodides. VG E number on E422.
• Propüleenglükool (täpsemalt 1,2-propüleenglükool; keemiline nimetus propaan-1,2-diool) (edaspidi PG). PG on kasutusel toiduainete niiskuse säilitajana ja lahjendajana näiteks jäätistes ja jookides. PG on üheks komponendid ka paljudes ravimites. Näiteks astma- ja köharavimites. PG on vabalt saadaval jaekaubanduses.
• Maitse kontsentraat. E-vedelike maitsestamiseks kasutatakse suures osas tavalisi toidumaitsestajaid. Väikse osa moodustavad juba spetsiaalselt e-vedelike jaoks kohandatud maitsestajad, mis on veel puhtamad kui toiduaine tööstuses kasutatavad. Maitsestajad on vabalt saadavad jaekaubanduses.
• Nikotiin - juhul kui ei ole 0 nikotiini sisaldusega e-vedelik. 
• Mõni e-vedelik võib sisaldada ka väikses koguses vett või alkoholi.

Seega esmalt peab märkima, et kõik vajalikud koostisosad 0 nikotiiniga e-vedeliku valmistamiseks on jaekaubanduses vabalt saadaval. E-vedelikus ei ole vajalik kõikide eelnevalt välja toodud komponentide olemasolu ning on olemas e-vedelikke milles on rohkem komponente. Kasutatakse ka ainult osade komponentidega e-vedelikke või ainult ühte komponenti. Näiteks VG on pea-aegu puhtal kujul kasutatav osades e-sigarettides.

Tulenevalt e-vedelike väga varieeruvast koostisest on võimatu üheselt defineerida e-vedelikku koostist ja seetõttu ka efektiivset aktsiisi kogumise mudelit luua. Juhul kui seda tehakse ainult nime alusel on aja küsimus millal turule ilmuvad vedelikud mis on teise nimega aga kasutatavad e-sigareti seadmetes. Ainuke komponent mis ei ole jaekaubanduses vabalt saadaval ning teistes sektorites laialt kasutatav ja mille alusel saaks määrata, et tegemist on e-vedelikuga on nikotiin.

Need kasutajad, kes segavad omale e-vedelikke ise, kasutavad reeglina e-sigareti poodides ja e-poodides müüdavaid baaskomponente, et olla kindel nende kvaliteedis ja sobivuses e-vedeliku valmistamiseks.

2015.a. mais Eestis läbi viidud küsitluse põhjal (üle 800 vastaja https://docs.google.com/forms/d/17WKu0eChcuJhMk-LEsGuNksSa2Wj0yBIc2KeYEnaFXk/viewanalytics ) on olemas arvestatav kasutajate osa, kes segavad ühel või teisel moel e-vedelikke omale ise. Ajas on kasutamise harjumused tõenäoliselt muutunud ning küsitlus ei pruukinud katta piisavalt kõiki e-sigareti kasutajaid ja sellest tulenevalt oleks mõistlik korraldada uus uuring koostöös riigiga, et saada teada, milline on sektori reaalne olukord hetkel, kui kaalutakse aktsiisi lisamist. E-sigareti müüjate ja kasutajate liit on nõus igatpidi kaasa aitama 100% pädevate uuringute läbiviimisel.

E-sigareti kasutajate jaoks seisneb valmisvedeliku eelis hästi välja töötatud komponentides, kvaliteedis, maitse balansis ja kasutamise mugavuses. Osad valmisvedelikud on läbinud ka spetsiaalsed testimised ja omavad sertifikaate, mis tagab kasutajatele kindluse, et tarbitav vedelik on võimalikult puhas ja turvaline.

Hetkel on ise segamise eeliseks hind. Ise segades on 10ml hind umbes 1,5-2,5€. Koostatud kavas on keskmise valmis e-vedeliku hinnaks toodud 7-7,5€. Tegelikult on hetkel legaalselt müüdavate e-vedelike hind vahemikus 3,5-7,5 eurot. Aktsiisi lisandudes suureneb valmis e-vedelike ja ise segatavate e-vedelike hinna vahe veel märgatavalt ja seoses sellega tõuseb tõenäoliselt ka huvi ise segamise vastu ja väheneb potentsiaalse aktsiisi ning muude maksude laekumise maht.

Tulenevalt eelnevalt välja toodud informatsioonist on E-sigareti müüjate ja kasutajate liidul järgnevad küsimused ja mured seoses aktsiis kehtestamisega:

• Millist mõju avaldab valmis e-vedelike hinda tõstev aktsiis Rahandusministeeriumi ning Maksu ja Tolliameti arvates aktsiisi ja muude maksude laekumisele?
• Kas ja millised saavad olema piirangud ise segamisele? Kuidas neid plaanitakse reaalselt jõustada?
• Kas Eesti Riik on seisukohal, et laialt kasutatavate ja vabalt kättesaadavate ainete kokkusegamise tulemus peaks olema aktsiisiga maksustatud, ning et kas see maks oleks toimiv ja praktiline lahendus?
• E-sigareti müüjate ja kasutajate liit palub lisa analüüsi nii Politsei- ja Piirivalveametilt kui Maksu- ja Tolliametilt. Analüüs peaks kajastama, kuidas ise segamine mõjutab kuritegevust (musta turgu) ja aktsiisi laekumist arvestades kui lihtne on nikotiinita e-vedeliku jaoks vajalikke komponente hankida, kokku segada ning turustada.
• Kuidas plaanitakse tõkestada jaekaubanduses vabalt saadavate komponentide müümist ühes pakis (kitis) mille kokku valamine annab tulemuseks e-vedeliku?

E-sigareti müüjate ja kasutajate liit leiab, et kuigi ise segamine on suhtleiselt lihtne ja osad teadjamad kasutajad seda teevad on samas oluline, et baasained mida kasutatakse oleks kvaliteetsed. Märkimisväärselt võib suureneda ka saadud e-vedelike müümisega seotud turg ehk must turg ning seal müüdavate e-vedelike kvaliteedi üle puudub igasugune kontroll.

Hetkest kui nikotiiniga e-vedelik ei ole enam ravimite nimekirjas on musta turu osa pidevalt langenud ja pigem tegutseb must turg eelnevast inertsist ning ostjate teadmatusest. Enne ravimiseaduse muutust liikus 100% nikotiiniga e-vedelikest mustal turul, nüüd on need legaalselt poodides müügil ja riigile laekuvad nende müügist ka maksud.

Samas on probleemiks kujunenud eraisikutest kaupmehed, kes müüvad nüüd avalikult teadmata päritoluga ja koostisega e-vedelikke. Aktsiisi lisamine e-vedelikele ei garanteeri e-vedelike kvaliteedi kontrolli aga see on E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu arvates koht kus riik peaks tegutsema ja paika panema elementaarsed reeglid tagamaks kvaliteeti ja ohutust.

Juhul kui lisa maksu e-vedelikele ei kehtestata on tõenäoline, et aja jooksul muutub musta turu osa marginaalseks ja seoses sellega suureneb muude maksude laekumise maht. Juhul, kui e-vedelikele lisandub aktsiis, siis tõenäoliselt tekib uus musta turgu soodustav stiimul, sest legaalse ja illegaalse vedeliku hinna vahe kasvab. On tõenäoline, et seadusekuulekamad kodanikud lõpetavad mustal turul tegutsemise, aga samas on ka tõenäoline, et nende asemele tekivad uued, kes tegutsevad 100% põranda all ja keda absoluutselt ei huvita milline on nende müüdava toote kvaliteet.

Aktsiisi kehtestamise üheks plussiks võib olla see, et siis on ise e-vedelike segamine ja müümine ning mustalt maale toomine kriminaalkorras karistatav. Riik peab selle juures aga arvestama siis ka kuritegevuse kasvuga ja selle vastu võitlemiseks vajalike ressursside olemasoluga. E-sigareti müüjate ja kasutajate liit ei usu, et aktsiisiga must turg märkimisväärselt väheneb, sest mitte kuhugile pole kadunud ei alkoholi ega tubaka must turg. E-vedelike valmistamine ja teistest EU riikidest sisse toomine on võrreldamatult lihtsam, kui tubaka või alkoholi puhul.

4. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus.

Eelnõu kavatsuse probleemi kirjelduse osas kasutatud Euroopa Komisjoni tellitud uuring eurooplaste suhtumisest tubakasse ja e-sigarettidesse, Special Eurobarometer 429 tulemustest on välja jäetud oluline e-sigarettidega seotud informatsioon. Kajastatud pole seda kuidas on e-sigareti tarbimine seotud eelneva tubaka tarbimisega.

Järgnevalt toome välja puuduva informatsiooni:
7 miljonit e-sigareti kasutajat on varasemalt olnud tavalise tubaka kasutajad. Mittesuitsetajaid, kes kasutavad e-sigaretti on 0,5 miljonit ehk siis 92% e-sigarettide kasutajatest on suitsetajad või endised suitsetajad. Neid, kes polnud varasemalt suitsetajad ja kasutavad nüüd REGULAARSELT nikotiiniga e-sigaretti, on alla 2% kogu kasutajatest. Seega tõenäosus, et e-sigaret on tee uute nikotiinisõltuvuses olevate kasutajate tekkimiseks, on väga väike.

Hetkel Euroopas olevatest e-sigarettide kasutajatest 2,5 (35%) miljonit ei kasuta tavalist tubakat ja 2,2 (32%) miljonit on vähendanud tavalise tubaka kasutamist. Kokku 67% Euroopas olevatest e-sigareti kasutajatest on vähendanud tavalise tubaka tarbimist. Seega saab järeldada, et e-sigaret on väga tõhus vahend suitsetamisest loobumiseks või suitsetamise vähendamiseks.

Euroopas olevatest e-sigareti kasutajatest ja endistest e-sigareti kasutajatest on suitsetamisest loobunud 3,8 (22,6%) miljonit inimest. Vähendanud on suitsetamist 4,9 (28,6%) miljonit inimest. Kokku on vähendanud või loobunud tavalisest tubakast 8,8 (51,2%) miljonit inimest.


Ülal välja toodud numbrid on saadud kasutades Eurobarometer uuringu algandmeid ja analüüsi on teinud dr. Konstantinos Farsalinos.

E-sigareti müüjate ja kasutajate liit leiab, et eelnevalt välja toodud numbrid peaks kavas olema kajastatud ja neid tuleks arvestada. Probleemi kirjeldus peaks kindlasti kajastama suhet tubaka ja e-sigareti kasutajate vahel kuna see on rahva tervise seisukohalt väga oluline faktor.

6. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus.

Tuginedes riigi eelarvestrateegiale 2016–2019 on oodatav tulu e-vedelike maksustamisest 6 mln eurot aastas. Hinnang tugines 2013. aasta Maksu- ja Tolliameti strateegilises baasanalüüsis viidatud e-vedelike kogustele, mida imporditi Eestisse. Viimane strateegiline baasanalüüs viitab samuti 6 mln eurole, kuid tuleb arvestada, et hinnang hõlmab vaid imporditud tooteid, sest EL riikidest pärit toodete turuosa on andmete puudumise tõttu võimatu hinnata.

Palume Maksu- ja Tolliameti poolset lahti kirjutatud baasanalüüsi kuidas on saadud prognoositava aktsiisi laekumise tulemuseks 6mln eurot aastas.
Hetkel on E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu andmetel e-sigareti kaupmeeste käive kokku aastas maksimaalselt 3.5mln eurot. 3.5mln on saadud summeerides e-sigareti kaupmeeste käibed. 3,5mln ei ole puhas e-vedelike käive ehk see sisaldab ka e-sigareti seadmete käibe osa. Sellise käibe juures tundub prognoositav maksutulu ebareaalne.

Kui riik soovib saada vähemalt sellises suuruses aktsiisi, siis tuleks oodata kuni Eestis müüdavad mahud on kasvanud piisavalt suureks, et soovitud maksutulu ka reaalne oleks.

Hetkel on üheks Eesti kaupmeeste probleemiks e-vedelike tellimine väljastpoolt Eestit. Seoses nikotiiniga e-vedelike legaalseks muutumisega Eestis peaks see trend olema vähenev. Suureks probleemiks on see, et kuna 8 aastat ei tohtinud nikotiiniga e-vedelikke Eestis müüa, siis paljud kasutajad ei ole ikka veel teadlikud, et nüüd on võimalik legaalselt Eestis nikotiiniga e-vedelikke osta. Aktsiisi tulemusena küll suureneb tolli kontroll ja mujalt tellimine läheb keerulisemaks, aga nagu eelnevalt mainitud, looks see ka mustale turule suurema rahalise stiimuli tegutsemiseks. Lisaks piiraks aktsiis kaupade vaba liikumist Euroopas mis peaks aga olema Euroopa liidu majandusruumi üheks aluseks.

7.1. Kaalutud võimalike lahenduste võrdlev analüüs. 

Kehtivat seadust ei saa muutmata kujul rakendada UT-de maksustamiseks, sest kehtivas seaduses antud tubakatoodete määratlus ei kata näiteks e-vedelikke.

E-vedelikud ei sisalda tubakat. 0 nikotiiniga e-vedelikud ei sisalda ka nikotiini. E-vedelikud on kokku segatud laialt ka toiduainetööstuses kasutusel olevate komponentidega. Seega e-vedelike määramine tubakaga sarnaste toodetena ei ole kindlasti kohane ja õige. Tegemist on alternatiivse tootega tavalisele tubakale ja nii peaks seda ka käsitlema, mitte osana tubakatoodetest nagu see olemasoleva seaduse järgi on.

8. Kavandatava regulatsiooni õiguslikud raamid. 

E-vedeliku maksustamine on proportsionaalne ja sobiv. Eesmärk on kaitsta isiku elu ja tervist ning tagada õiglasem konkurents. Isikuid koheldakse maksumaksmisel võrdselt (PS § 12). Kavandatav regulatsioon on vajalik, kuna e-vedeliku maksustamisega eeldatavasti väheneb nende kasutamine, mistõttu isik kahjustab vähem oma tervist. Selliste tervist kahjustavate vabaduspõhiõiguste/ vaba eneseteostuse (nt alkoholi ja tubaka tarvitamine) riive ulatus ja intensiivsus, aga samuti selle eesmärgi tähtsus on ära testitud juba aktsiisiseaduse kehtestamisel.

E-sigaret on alternatiiv tavalise tubaka tarbimisele. Tänaseks päevaks tehtud uuringud ja küsitlused näitavad, et e-sigareti tarbijad on enamuses eelnevalt tavalise tubaka tarbijad ning toode on suunatud tavalise tubaka tarbijatele.
Inglismaa tervisekaitse organisatsioon (UK Public Health England (PHE)) on jõudnud järeldusele, et e-sigareti tarbimine on vähemalt 95% ohutum kui tavalise tubaka tarbimine.
https://www.gov.uk/government/news/e-cigarettes-around-95-less-harmful-than-tobacco-estimates-landmark-review
Seoses sellega ootab E-sigareti müüjate ja kasutajate liit Eesti Tervise Arengu Instituudilt põhjalikku analüüsi kas rahva tervise seisukohalt on otstarbeks e-vedelikud aktsiisiga maksustada.

E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu seisukoht on, et kui e-vedelikud maksustada aktsiisiga siis omab see väga tugevat negatiivset efekti rahva tervisele, kuna tavalise tubaka pealt e-sigareti peale üleminejate stiimul märgatavalt väheneb.

E-sigareti maksustamine aktsiisiga vähendab märgatavalt e-sigareti konkurentsivõimet tavalise tubakaga. Juba hetkel on e-sigareti tarbimise kulu samas hinnaklassis kui tavalise tubaka tarbimine.
Seda väidet kinnitab 2015.a. mais Eestis läbi viidud küsitlus (https://docs.google.com/forms/d/17WKu0eChcuJhMk-LEsGuNksSa2Wj0yBIc2KeYEnaFXk/viewanalytics ). Vajalik oleks teha laiapõhjaline ning riigi poolt aktsepteeritud uuring, mille alusel saaks järeldada kas e-sigareti tarbimine hetkel on odavam, kallim või samas hinnas tavalise tubaka tarbimisega. Kindlasti tuleb vältida ebaõiglase turuolukorra tekkimist.

Aktsiisi kehtestamisega e-vedelikele loob riik olukorra kus 95% vähem tervist kahjustavam toode on märksa kallim kui kahjulikum alternatiiv.

E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu arvates luuakse aktsiisi lisamisega ebavõrdne konkurents tavaliste tubaka toodetega. Poed, kes on MTÜ liikmed, on seisukohal, et hinna tõustes väheneb kasutajate arv ja osad kaupmehed võivad lõpetada tegevuse.

Kindlasti suureneb uuesti ka välismaalt tellimise osa ja selle tõttu jäävad saamata ka muud riigimaksud ning kannatab Eesti kaupmeeste käive.

10. Kavandatava regulatsiooni kirjeldus, sh regulatiivsete võimaluste kirjeldus.

Nikotiinita vedelike tarbimine kiirendab ja lihtsustab üleminekut nikotiiniga toodete tarbimisele. Uutele kogemustele on tavaliselt avatumad just noored. Nikotiinita e-vedelike maksustamisega takistaksime sujuvat üleminekut nikotiiniga toodete tarbimisele, seega regulaarse suitsetamisega alustamist.

2014.a. läbi viidud Eurobarometer küsitluse tulemustest järeldub, et uusi nikotiiniga e-sigarettide igapäevaseid kasutajaid on alla 2%. Ka noored on selle 2% sees ehk siis uute nikotiiniga regulaarselt e-sigarette kasutavate noorte osa on marginaalne ja seda ei ole õige tuua subjektiivse põhjendusena aktsiisi kehtestamisele nikotiinita vedelikele.

Hetkel puudub teaduslik alus väita, et e-sigareti kasutajad liiguvad tavalise tubakatoodete kasutajateks.

E-sigareti müüjate ja kasutajate liit nõuab, et mitte tõestatud ja subjektiivsed arvamused ei oleks kaasatud aktsiisi põhjendusesse kuna need moonutavad reaalsust ja räägivad risti vastu seni tehtud uuringute tulemustele.

d) kas maksustada maitsetugevdajaid, mida saab kasutada nii e-sigarettide kui ka aurukivide puhul?
Maitsetugevdajat saab lisada e-vedelikule täiendavalt, et tugevdada soovitud maitset. Otstarbekam on maitsetugevdaja maksustada aktsiisiga samadel alustel nagu e-vedelik. Maitsetugevdaja maksustamise poolt räägib ka asjaolu, et puudub selgus, millal on vedelik maitsetugevdaja ja millal maitsestamisvedelik.

Milliseid aineid mõeldakse maitsetugevdajatena, mida saab kasutada e-sigarettide juures?

Enamuse e-vedelike maitsestamiseks kasutatakse toiduainete tööstuses kasutusel olevaid maitsestajaid (mitte maitsetugevdajaid). Kas esitatud kavas on plaanis aktsiisiga maksustada ka maitsestajad? Kui jah, siis kas Rahandusministeerium on kaasanud toidumaitsestajate aktsiisi kehtestamise plaanidesse toiduainete tootjad/tarbijad ja teised seotud huvigrupid?

E-sigareti müüjate ja kasutajate liit leiab, et kui soovitakse toidu maitsestajatele aktsiis lisada siis peaks olema laiem üldsus kaasatud, kuna see mõjutab otseselt toiduainete hindasid ja toiduainete tööstust.

Itaalias võrreldi nikotiinita ja erineva nikotiinisisaldusega e-vedelike tarbimisaega sigarettide tarbimisajaga. Katsete tulemusena on ühe tavasigareti keskmine tarbimise aeg 37,91 sekundit ja ühe milliliitri e-vedeliku keskmine tarbimise aeg on 213,59 sekundit. Jõuti järeldusele, et ühe milliliitri e-vedeliku tarbimisele vastab 5,63 sigaretti (213,59/37,91=5,63). Muud võrdlemise meetodid ei ole käesoleval ajal teada.

Kuna ja kes need katsed tegid? E-sigareti müüjate ja kasutajate liit palub viiteid täpsetele allikatele ja autoritele, kuna need puuduvad dokumendi alguses välja toodud allikate nimekirjas. Kindlasti peaks võrdlevad arvutused olema võimalikult värsked, sest kasutajate harjumused ja seadmed on ajas muutuvad. Arvutused ja uuringud peavad olema kolmandate osapoolte poolt kontrollitavad.

E-sigareti müüjate ja kasutajate liit on seisukohal, et kuna hetkel puudub adekvaatne, kontrollitud ja teaduslikult tõestatud informatsioon võrdlevate mahtude kohta, siis esmalt tuleb teostada vajalikud uuringud ning nende põhjal teha teadmistepõhised otsused.

Enne aktsiisi kehtestamist on vajalik täpsem uurimine ja analüüs, sest kasutatav tulemus mõjutab tuhandete e-sigarettide kasutajate kulusid ja e-sigareti õiglast konkurentsivõimet tavalise tubakaga.

Lisaks on vajalik pädevate uuringute läbiviimine ja analüüs kuidas e-vedelike tarbimise maht ja nikotiini kogus on seotud. Hetkel poodide ja kasutajate kogemustele toetades saab väita, et kasutajate vedelike tarbimise ja tarbitava e-vedeliku nikotiini sisaldused on erinevad. Hetkel plaanitav aktsiis kohtleks sama nikotiini kogust tarbivaid kasutajaid ebaproportsionaalselt ja ebaõiglaselt.


E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu kokkuvõttev seisukoht on, et e-sigareti 0 nikotiiniga vedelikele ei tohiks aktsiisiga maksustada sest:

1. Aktsiis ei laeku soovitud mahus, kuna hetkel tegutsevate kaupmeeste käibed ja riigi maksusoov ei ole proportsioonis.
2. Aktsiis ei laeku, kuna e-vedelikku on suhteliselt lihtne ise valmistada ning kasutajate osa, kes seda juba teeb, võib suureneda märkimisväärselt.
3. E-vedelike maksustamine tekitab uue kriminaalse musta turu. Musta turu tekkimisega suureneb ka kuritegevus. Mustalt turult ei laeku ei aktsiis ega ka muud riigimaksud. Kokkuvõttes on võimalik, et maksude kogu laekumine aktsiisi lisandudes e-vedelikele väheneb, mitte ei suurene.
4. Suureneb e-vedelike tellimine teistest riikidest. Kuna nikotiiniga e-vedelikud olid Eestis 8 aastat keelatud siis kasutajatel on tellimise tee ja nipid selged. Tänu sellele, et hetkel on Eestis nii vedelike hind kui saadavus hea, nihkuvad tarbijad vaikselt Eesti kaupmeeste poole.
5. E-sigareti kasutamise mitte soodustamine tavalise tubaka tarbijate seas omab negatiivset mõju rahva tervisele.
6. E-vedeliku aktsiis loob ebaõiglase hinna eelise tavalisele tubakale, sest hetkel on e-sigareti tarbimine sarnases hinnaklassis tavalise tubaka tarbimisega.
7. E-vedelike maksustamine aktsiisiga loob Eesti ettevõte jaoks ebaõiglase konkurentsi teiste EU riikides asuvate kaupmeestega ja Euroopa sisese tolli puudumise tõttu on keeruline piirata teistest EU riikidest e-vedelike tellimist.
8. E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu hinnang on, et e-vedelike maksustamine ml põhiselt arvestamata nikotiini sisaldust ei ole korrektne lahendus.
9. Paljud kavas kasutatavad baasandmed on ebatäpsed ning puudu on mitmed olulised analüüsid ja faktid.
   
   

Kuna kogu kava on poolik ning paljude vastamata küsimuste ja lahendamata probleemidega siis E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu arvamus on, et Eestil oleks mõistlik vältimaks ebapädevat seaduseloomet ära oodata Euroopa Liidust tulevad suunised ja teiste riikide kogemused ning tulemused. E-sigareti müüjate ja kasutajate liit on avatud igasugusele koostööle riigiga mille tulemusena paraneks vedelike kvaliteedi kontroll ja kasvaks legaalsete e-vedelike turosa.


Juhul kui riik leiab, et eelnevalt esile toodud kitsaskohad ja argumendid ei ole hetkel piisavad e-sigarettide aktsiisiga maksustamisest loobumiseks, siis E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu arvates ainuke viis kuidas efektiivselt ning suuremaid probleeme vältides e-vedelikke maksustada, on maksustada ainult nikotiini sisaldavad e-vedelikud.

Nikotiin on aine mille levikut ja kättesaadavust on korraliku kava olemasolul võimalik kontrollida ning kiirtestiga tuvastada.


Nikotiiniga e-vedelikele aktsiisi suurust määrates tuleks kindlasti:

1. Jälgida kuidas ja kui suure aktsiisi kehtestavad naaber riigid ja teised EU riigid. Kuna e-vedeliku aktsiisi kogumisega kaasneb tõenäoliselt palju uusi probleeme oleks tark ka ära oodata kas ja kuidas teised riigid need lahendavad. Kindlasti ei tohiks aktsiis olla suurem kui Lätis. Juhul kui aktsiis saab olema suurem kui teistes EU riikides (sh. Lätis) siis on mustal turul väga lihtne tegutseda, Eesti jääb ilma e-vedelikest saadavast maksutulust ning tõenäoliselt peavad ka osa Eesti kaupmehi oma tegevuse lõpetama. Euroopast tellides tollikontroll põhimõtteliselt puudub. Kuna hetkel on umbes teada Lätis kehtestatava aktsiis suurus, siis riik peaks kindlasti kaaluma, kas sellise suurusega aktsiisi on hetke turu mahtu arvestades kasulik koguda ja hakata tegelema kõigi lisa probleemidega, mis aktsiisiga kaasnevad.
2. Riik peaks arvestama lisakuludega, mis tekivad aktsiisi kätte saamisel. Ehk siis vajalik on korralik tollikontroll ja selged reeglid mida ja kuidas saab ja tohib teha.
3. Vajalik on täpselt ja selgelt kirja panna nikotiini käitlemise reeglid.
4. Vajalik on musta turu ja potentsiaalse kuritegevuse tõusu analüüs.
5. Vajalik on teha analüüs kuidas mõjutab nikotiiniga e-vedelike aktsiis e-sigareti kasutajate kulusid võrreldes tavalise sigareti kasutajatega. Eksisteerib tõsine oht, et ka nikotiiniga e-vedelike maksustamine teeb e-sigareti kasutamise kallimaks kui tavalise tubaka kasutamise ja sellisel juhul omab see halba mõju rahva tervisele. E-sigaret on siiski vähemalt 95% vähem kahjulik kui tavalise tubaka tarvitamine ja selgelt peamiselt suunatud ainult neile, kes hetkel tarvitavad tavalist tubakat.
6. Piirama peaks e-vedeliku mahtu mida füüsiline isik tohib teisest EU riikidest tellida.
   
   

E-sigareti müüjate ja kasutajate liidul puudub hinnang aurukivide ja muude tubakatoodete maksustamise osas.


Dokumendi on koostasid E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu juhatus ja liikmed.

Dokumendi koostamisel on konsulteeritud ka Elgery OÜ ja Ecig Group OÜ'ga.