5 müüti nikotiini kohta

30 juuli, 2025 – Uudised

Nikotiinist räägitakse enamasti kui tubakasõltuvuse ja terviseriskide kõige tähtsamast „tegelasest“, kuid uusim teaduskirjandus tõstab esile, et paljud levinud arusaamad selle aine kohta ei vasta pehmelt öeldes tegelikkusele. Võtame ette viis levinud müüti nikotiini kohta ja vaatame, mida ütlevad praktika ning teadusuuringud – nii vanemad kui ka õige värsked.

Müüt 1: nikotiin põhjustab vähki

Tegelikkus: Nikotiin ise pigem ei ole kantserogeenne ehk vähki tekitav aine. Vähki põhjustavad peamiselt sigarettide põlemisel tekkivad kemikaalid – näiteks PAH-id (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) ja tubakapõlemisele omased nitrosamiinid.

Allikad:

  • Sanner & Grimsrud (2015, Frontiers in Oncology): ülevaade, kus rõhutatakse nikotiini mõju rakkudele ja angiogeneesile, kuid märgitakse, et vähki põhjustavad peamiselt teised ained – PAH-id ja TSNA-d.

Müüt 2: nikotiin on surmavalt mürgine ka väikestes kogustes

Tegelikkus: Paljude allikate väide, et 60 mg nikotiini võib inimese surmata, on pärit 19. sajandist ja tänapäevane teadus peab seda ebatäpseks. Surmav doos on täiskasvanule tõenäoliselt palju kõrgem.

Nikotiini leidub looduslikult taimedes, täpsemalt maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedes. Sellesse sugukonda kuuluvad tomatid (sisaldades keskmiselt ~ 332 ng nikotiini), kartulid (~ 675 ng nikotiini) ja baklažaanid (~ 525 ng nikotiini). Kuna nikotiini leidub paljudes tavalistes toidutaimedes, on see väikestes kogustes meie igapäevasel toidulaual.

Allikad:

  • Surmav doos on pigem 500–1000 mg, mitte 60 mg. Mayer, 2014 (Archives of Toxicology :DOI:10.1007/s00204-013-1127-0)
  • Uuring kinnitab, et nikotiini toksilisuse varasemad väited on tugevalt liialdatud. Samas ei soovita kellelgi piire kompama hakata, sest akuutse nikotiinimürgistuse vastu pole täpset ravi. Lapsed tuleb nikotiinist muidugi võimalikult kaugel hoida. NIH Project 10931732
  • Uuringute kohaselt tarbivad inimesed tavalise toiduga iga päev umbes 1400 ng nikotiini. Üks sigaret sisaldab ~ 12 mg nikotiini. Kuid ainult murdosa (< 2 mg) sellest nikotiinist kandub sigaretisuitsu.
  • Söödavad maavitsalised värsked viljad sisaldavad suhteliselt püsivas koguses nikotiini, vahemikus 2–7 μg/kg.

Nikotiin võib ajutiselt mõjutada südame löögisagedust ja vererõhku, kuid pikaajaliste kardiovaskulaarsete haiguste seos on pigem seotud tubaka põlemisproduktidega.

Müüt 3: nikotiin põhjustab südame-veresoonkonna haigusi

Tegelikkus: Nikotiin võib ajutiselt mõjutada südame löögisagedust ja vererõhku, kuid pikaajaliste kardiovaskulaarsete haiguste seos on pigem seotud tubaka põlemisproduktidega – näiteks vingugaasi ehk CO ja muude toksiliste ühenditega.

Allikad:

  • Nikotiin mõjutab südame-veresoonkonda, kuid tubakasuitsu mõjud on oluliselt raskemad. Benowitz NL, Burbank AD. Trends Cardiovasc Med. 2016 DOI 10.1016/j.tcm.2016.03.001
  • Süsteemne ülevaade kinnitas, et nikotiini mõjud on mõõdukad ja ajutised. Frontiers in Cardiovascular Medicine, 2023.

Müüt 4: nikotiini asendustooted on sama kahjulikud kui suitsetamine

Tegelikkus: Nikotiini asendusravi tooted (NRT), nt plaastrid, närimiskummid ja e-sigaretid, ei sisalda põlemisprodukte ning on oluliselt vähem kahjulikud kui sigaretid.

Allikad:

Müüt 5: nikotiin kahjustab aju arengut igas vanuses, kuid ennetab Parkinsoni

Tegelikkus: Nikotiin mõjutab ilmselt aju arengut nii emaüsas kui ka noorukieas ja suurendab sõltuvuste tekke riske. Täiskasvanutel on mõjud märgatavalt väiksemad. Kuigi vahepeal arvati, et just nikotiin vähendab suitsetajate seas näiteks Parkinsoni tõve tekke riski, ei ole nikotiini-hüpotees viimastes suuremamahulistes uuringutes tuge leidnud.

Allikad:

  • ScienceDirect, 2023: Nikotiin mõjutab noorukieas kognitiivseid protsesse, kuid täiskasvanute puhul pole samasuguseid kahjustusi täheldatud.
  • Viimased uuringud ütlevad, et suitsetajate väiksemat Parkinsoni tõve riski ei saa seletada (ainult) nikotiini mõjuga.

Nikotiin on sõltuvust tekitav aine, kuid selle roll haiguste tekitajana on märksa keerukam, kui sageli väidetakse. Tänapäevased nikotiinitooted, mis ei sisalda põlemisprodukte, võivad olla märgatavalt vähem kahjulikud. Õigeaegselt ja teadlikult kasutatuna võivad need aidata suitsetamisest loobumisel ning parandada seega rahvatervist.

Rootsi kogemus: vähem suitsetamist, vähem haigusi

Rootsi on maailma ainus riik, kus:

  • sigaretisuitsetajate osakaal täiskasvanute seas on < 5% (Euroopa madalaim);
  • snus’i (niisutatud mokatubakas) ja nikotiinipatjade kasutamine on levinud, eriti meeste seas;
  • kopsuvähi suremus on Euroopa madalaim – eriti meestel;
  • südame-veresoonkonna haiguste esinemine on oluliselt väiksem kui riikides, kus suitsetamine on endiselt levinud.

Allikad:

  • Lund & Lund, 2022 – Rootsi madal kopsuvähimäär korreleerub snus’i laialdase kasutusega.
  • European Health Interview Survey, 2023 – Rootsi on ainus EL-i riik, kus suitsetajate määr on alla 5%.
  • WHO Europe, 2024 – Rootsi on „tubakavaba ühiskonna“ suunas liikuv edukaim näide.
  • Ramström & Wikmans, 2023: „The Swedish Experience: Tobacco Harm Reduction in Practice“.

Kokkuvõte

Nikotiin ei ole ohutu aine, kuid selle mõju tervisele on väga erinev sõltuvalt manustamisviisist. Sigarettides sisalduvad põlemisproduktid on tõelised süüdlased enamikus nikotiiniga seotud haigustes. Rootsi näide näitab, et suitsetamise asendamine vähem kahjulike nikotiinitoodetega võib olla rahvatervise seisukohalt tõhus lahendus.