Arvatav e-sigarettide must turg võib küündida 60 protsendini
Nikotiini puhul on tegemist tugevat sõltuvust tekitava ainega, mistõttu on äärmiselt oluline panustada ennetustöösse noorte tarbijate lisandumise vältimiseks. Nikotiinitoodete müük ja pakendil esitatav teave peavad olema õiguslikult reguleeritud, kuid valdkonna regulatsioon ei käi sama sammu kohalike tarbimistrendidega ega täida seadustes püstitatud eesmärke. Eeskätt soodustab musta turu vohamist karistusmäärade liigne leebus ja minimaalne oht vahele jääda. Selle tõttu ulatub kaupmeeste hinnangul nikotiinitoodete salaturu maht 60%-ni koguturust, mis tähendab ligi 50 miljonit eurot laekumata maksutulu aastas.
Erinevate nikotiinitooteid puudutavate regulatsioonide ja nende mõju üle tarbimisele arutleti ka augustis toimunud Arvamusfestivalil. Eestis on seaduslikud tubakatooted ja nendega seonduvad tooted rangelt reguleeritud ning toodete müügile ja turustamisele on kehtestatud mitmesugused piirangud. Karmidele piirangutele vaatamata jõuti järeldusele, et erinevad tubaka- ja nikotiinitooted on noortele endiselt kättesaadavad, ning seda kinnitavad ka tarbimisuuringud.
Aktsiisikaupade puhul on illegaalse kaubanduse täielik vältimine sisuliselt võimatu, sest aktsiiside tõstmise tõttu on inimestel rahaline motivatsioon tooteid odavamalt soetada. Küll on aga ühe tootegrupi puhul eeldatav salaturu osakaal ehmatav – need on e-sigaretid ja e-vedelikud.
Nicorex Balticu tegevjuht Diane Sirelpuu rääkis uues podcast’is „Ajad on muutunud“, et kaupmeeste kogumiskastides läbi viidud jäätmete seire näitab jahmatama panevaid tulemusi. Kaupmeeste poolt kogutud kasutatud e-sigarettide jäätmed andsid arvestatava ülevaate Eestis tarbitavatest toodetest. Tulemus oli šokeeriv: ligi 60% kõikidest e-sigareti jäätmetest olid Eestis keelatud maitsestatud tooted. Veelgi üllatavam on fakt, et nende toodete puhul oli tegemist eeskätt selliste e-sigarettidega, mis on keelatud kogu Euroopa Liidus. Need tooted on mitu korda suurema nikotiinisisaldusega kui siin legaalselt müüdavad e-sigaretid, samuti on nende mahutavus oluliselt suurem Euroopas lubatud toodetest.
Ajad on tõepoolest muutunud ja nii ka inimeste tarbimisharjumused ning illegaalsete nikotiinitoodete müük. Kui varem hangeldati salaturul tavasigarettidega, mille päritolu ja tarneahelad olid reeglina vastavatele ametkondadele teada, siis e-sigarettide puhul on illegaalne kaubandus kolinud suhtlusgruppidesse, nagu Telegram ja WhatsApp. Selle üle, mis on tekitanud sellise ulatusliku salakauba leviku, kaupmehed ja Maksu- ja Tolliameti esindaja podcast’is ka arutlesid.
Diane Sirelpuu sõnul on üheks probleemi juurpõhjuseks järsult muutunud seadusandlus. „Maitsetega e-sigaretid olid Eestis kontrollitult ja vanusepiiranguga müügil aastatel 2012–2019. Nendelt toodetelt maksti makse, nende toodete sisaldus oli Euroopa ühisportaalis teavitatud ning koostisained teada. Hinnanguliselt tarbis enne maitsestatud e-sigarettide müügikeeldu Eestis selliseid tooteid umbes 40 000 tarbijat. Keelamise tõttu hakkasid tarbijad otsima enda tavapärast toodet alternatiivsetest kanalitest, milles diilerid nägid head rahateenimise võimalust,“ sõnas Sirelpuu.
Tema peab suhtlusgruppides illegaalsete toodetega hangeldamist piltlikult Pandora laeka avamiseks. „Kui algselt müüdi seal vaid Eestis keelatud maitsestatud e-sigarette, siis praeguseks on nendes suhtlusgruppides müügil olevate toodete sortiment muutunud veelgi kriminaalsemaks. Lisaks e-sigarettidele on seal kergesti kättesaadavad kanep, sünteetilised opioidid ja illegaalsed ravimid.“
Probleem on keeruline, tõsine ja vajab lahendamist mitmel rindel
Illegaalsete nikotiinitoodete puhul on üheks probleemiks laekumata maksutulu. See on seesama raha, mida saab kasutada ennetuseks ja kohaliku tarbimise tagajärgede leevendamiseks. Illegaalsete toodete puhul seda raha aga ei laeku. Küll aga on suurimaks murekohaks nende kerge kättesaadavus, poolsalajastes gruppides liiguvad ka teised tooted ja teadmatu koostisega tarbitavad e-sigaretid. Lihtsa ligipääsetavuse tõttu tekib juurde uusi sõltlasi.
Sirelpuu hinnangul on illegaalsete toodete hangeldajatel kujunenud välja karistamatuse tunne. „Näiteks e-sigarettide puhul on kaupmeeste hinnangul tegemist olukorraga, kus preemia ja karistuse tasakaal on selgelt paigast ära. Kas keelatud maitsestatud toodete müük on väär- või kriminaaltegu, sõltub tabatud koguse aktsiisi väärtusest. Selleks, et karistus oled distsiplineeriv, peavad diilerid vahele jääma väga suure koguse keelatud kaubaga. Karistused illegaalsete kaupade müügi eest võiksid olla oluliselt suuremad,“ sõnas Sirelpuu podcast’is. „Samuti on äärmiselt oluline ennetus, et noored saaksid rahulolu kätte tervislikest igapäevastest tegevustest, mitte meelemürkidest.“
Olukorra parandamisel on oma roll meil kõigil
Ametlikud e-sigaretid on Eestis rangelt reguleeritud ja piirangud on ka turustamisnõuetel. Näiteks müüakse kõiki e-sigarette tavakauplustes ja tanklajaamades suletud kappides. See tähendab, et kui noor viibib toidukaupluses, siis e-sigaretid talle mingil kujul nähtavad ei ole. Samuti ei müü ametlikud kaupmehed kaupa e-posti teel ega reklaami enda tooteid sotsiaalmeediakanalites. „Kindlasti on oluline jätkata ka ametlikes müügikohtades, sealhulgas tanklates ja teistes jaemüügipunktides, kontrollostude sooritamist, et kauplustes ei müüdaks alkoholi, tubakat ega muid keelatud tooteid alaealistele,“ sõnas Sirelpuu.
Äärmiselt tähtis on ka ennetuse roll. E-sigaretid on mõeldud täiskasvanud inimestele, kes varasemalt tarbisid tavasigarette. Arvamusfestivali nikotiinitoodete regulatsioonide arutelus peeti väga oluliseks seda, et meie noortel oleks piisavalt tegevust. Mida enam on noortel ligipääs huviharidusele, võimalik tegeleda erinevate hobidega ning saada sellest kõigest naudingut, seda vähetõenäolisemalt hakkavad nad otsima naudinguid erinevatest opioididest. Noorte puhul on selles oluline roll nende vanematel ja tugivõrgustikul.
„Eesti on nikotiinitoodete piirangute puhul kehtestanud erinevaid regulatsioone mitmetest EL-i liikmesriikidest karmimatena. Kui Eestis maitsestatud e-sigaretid 2019. aastal keelati, ei olnud sellist maitsetepõhist keelustamist pea kuskil Euroopas. Erinevate regulatsioonide kehtestamisel on vajalik, et teostataks ka nende hilisemaid mõjuanalüüse ja vaataksime otsa nende tulemustele. Kui rahvatervise kaitseks on sellised piirangud välja töötatud, aga tarbimine illegaalse turu kaudu on vaid kasvanud, on vaja ka poliitiliselt olukorrale otsa vaadata. Keelatud kauba müümise puhul peaks alustama karistuste karmistamisest,“ rõhutas Sirelpuu.
2024. aasta oli konfiskeeritud tubakatoodete rekordaasta
Maksu- ja Tolliamet (MTA) teeb kontrolle nii ladudes, poodides, maanteedel kui ka postipakkide üle ja sotsiaalmeedias. 2025. aasta esimese kuue kuuga on MTA konfiskeerinud veidi rohkem tubakatooteid kui 2023. aasta kuue kuuga. 2024. aastal tuvastati ja võeti ära rekordarv sigarette (üle 16 miljoni tüki) ja rekordkoguses e-sigarettide vedelikke (ligi 3750 liitrit). 2024. aastal hoidis amet ära aktsiisimaksu kahju ainuüksi e-sigarettide vedelikelt enam kui 786 000 euro ulatuses ja sigarettidelt pea 2,9 miljoni euro ulatuses.
MTA hinnangul on illegaalse turu puhul tegemist kompleksse probleemiga, mille lahendamiseks on vaja nii riigi kui ka erasektori panust. Esimese sammuna oleks tarvis ühtlustada regulatsioone üle Euroopa Liidu, mis teeks tubakatoodete liikumise läbipaistvamaks ja aitaks vähendada illegaalsete toodete liikumist liikmesriikide vahel.
MTA aktsiisimaksu riskijuhi Artur Gornischeffi sõnul on kõige olulisem leida tasakaal, et piiravad meetmed kaitseksid ja toetaksid inimeste tervist, kuid samal ajal ei suurendaks musta turu osakaalu. Selleks teeb MTA koostööd nii teiste riigiasutuste kui ka turuosalistega, et leida lahendusi illegaalse nikotiinituru vähendamiseks.
| Sigaretid (tk) | E-vedelik (ml) | SNUS, nikotiinipadjad jm (kg) | |
|---|---|---|---|
| 2022 | 4 348 435 | 339 530 | 15 344 |
| 2023 | 8 979 161 | 698 764 | 307 |
| 2024 | 16 555 296 | 3 746 040 | 3126 |
| 2025* | 7 074 811 | 402 480 | 3151 |