Diane Sirelpuu e-sigareti kaupmeeste liidu nimel: musta turu aluseks on ostujõuline täisealine klient

E-sigareti sektor on üle viie aasta olnud väga turbulentne ning täis erinevaid muudatusi, mis on vastu võetud nii, et ettevõtjad, ametnikud ja poliitikud üksteist ei kuula, uuringuid ei tehta ja asju ei arutata. Kannatajaks pooleks on siin tavaliselt rahvas ning täna meie lapsed.

Nii see juhtus ka kolm aastat tagasi, kui Eestis enam ametlikult maitsestatud e-vedelikke müüa ei tohtinud ning tulemusena tõdeme probleemi, et just seda toodet tarbitakse täna enam kui kunagi varem. Jah, mitte enam vaid kontrollituna kaubandusvõrgust, müüja kohustusliku dokumendikontrolliga, vaid võõrkeelsete siltidega pakendites mustalt turult: sotsiaalmeedia kõikidel platvormidel täiesti piiramatult, teiste riikide e-poodidest ilma igasuguse kontrollita või tänaval ja koolides läbi diilerite. Kuna mustal turul vanust ei kontrollita, siis on kättesaadavus ja tarvitamine alaealiste seas kasvanud nähtavalt.

Tubakaseadus sätestab, et keelatud on maitsestatud e-vedelike müük. Maitsestatud e-vedelikke ja maitsevedelikuga eeltäidetud e-sigarette kauplused ei müü. 2019. aastal keelu jõustudes said kaupmehed ametkondadelt kinnituse, et seaduse eesmärk on keelata valmis kujul maitsestatud e-vedelike müük. Küll aga on lubatud maitsestajate müük iseseisvaks maitsestamiseks ja e-sigaretikauplustes maitsestajate müümisel on kohustuslik tasuta sellelt aktsiis (v.a ajutise aktsiisivabastuse perioodil). Ka kirjeldatud sätete esialgset tõlgendust on aastaid hiljem muudetud ja sektoris valitseb täielik turbulents.

Tooted, mida tarbivad täisealised endised suitsetajad on pärit kauplustest, on selgelt visuaalselt eristatavad toodetest mida müüakse mustal turul. Küll aga räägitakse täna aktuaalsest noorte tarvitamise probleemist, kui sektori poolt tekitatud tahtlikust olukorrast.

Erinevates ametkondade väljaütlemistes leiab tihti viiteid, et salaturg on kaupmeeste poolt võimendatud probleem. Salaturule ja selle riskidele on juhtinud nii kaupmehed kui ka parlamendisaadikuid tähelepanu aastaid. Ometigi defineeritakse seda vaid kaupmeeste poolseks võimendamiseks, kuigi see on põhiline kanal, kust kaudu maitsestatud e-sigaretid noorteni jõuavad. Snapchati keskkond on täis erinevaid müügipostitusi e-sigarettidest, mis võõrkeelsete pakenditega, puudub maaletooja informatsioon ja kohaliku seadusandlusega nõutavad hoiatused. Ka telesaadetes on saanud kajastust tänavatel käest-kätte e-sigarettide müük ja ostmise lihtsus. Ometigi olukorras, kus peaksime tekkinud tagajärgedega ja salaturu vähendamisega tegelema, räägime me murest keskendudes vaid kaupmeestele, kes tegutsevad väga rangelt reguleeritud õigusruumis.

Fakt on see, et ainult keelamisest ei piisa, mida enam keelata, seda suuremat ressurssi on tarvis suunata teavitusele ja salaturu ohjamisele. See, et ilma igasuguse riskita salakauba müük toimub, on murettekitav. Sel suvel lükkas näiteks Rootsi parlament tagasi seadusepunkti eelnõus, mis oleks Rootsis maitsetega e-vedelikud keelanud, seda just viitega, et pole kindlust, et see oleks üksinda lahendus. Omalt poolt käidi välja, et karmimat karistust vajaksid hoopis need, kes e-sigarette alaealistele müüvad.

Ka e-sigareti kaupmehena oleme ise veendumusel, et kõik täisealistele mõeldud tervisekahjude vähendamiseks mõeldud tooted peavad olema piiratud õigusruumis. Maksimaalne nikotiinisisaldus toodetel, nikotiinihoiatused pakenditel jm sarnased piiravad elemendid on ka ettevõtjate hinnangul olulised piiravad meetmed. Küll aga on avatud diskussiooni puudumise tulemusel vastu võetud erinevaid regulatsioone, mis on toonud kaasa tänased tagajärjed, millega peavad riik, kaupmehed ja tarbijad tegelema. Lisaks veel lapsevanemad ja koolijuhid, kelle õlule see töö on jäetud.

Nendest piirangutest tooks välja kaks kõige olulisemat, mis on muutnud illegaalse turu Eestis ulatuslikuks ning tooted kergesti kättesaadavaks ka lastele: Euroopa üks kõrgeim aktsiisimäär ning maitsestatud e-vedelike keeld.

Kaupmeeste vaade kogu sektorile on ühene: kui sa täna ei suitseta, siis ära alusta ühegi tubakaga või tubakata nikotiinitootega. Kui tarvitad sigarette, siis loobu. Kui oled proovinud korduvalt loobuda ja see ei õnnestu, tuleb proovida vähendada tervisekahjusid. Selleks on ka e-sigaret mõeldud. E-sigaret ei ole ohutu, see sisaldab nikotiini, mis on kergesti sõltuvust tekitav aine.

Täisealine tarbija, kes on aastaid suitsetanud minnes üle e-sigaretile, võib valida üleminekuks tubakamaitselise e-vedeliku, et tervisekahjude vähendamiseks mõeldud toode pakuks sarnast maitset.

Kui inimene on sigarettide suitsetamisest täielikult loobunud ning kasutab alternatiivi, ei soovi ta enam tavasigarettidega sarnast maitset ning erinevad maitsed on oluline faktor, tänu millele on tavasigarettide tervisekahjude vähendamine tulemuslik. Seda tõendavad ka mitmed tehtud uuringud.

Alates 1. juulist 2019 on keelatud Eestis müüa maitsestatud e-vedelikke, mis on koheselt kasutamiseks valmis (v.a tubaka- ja mentooli maitse ja lõhn). Samuti on keelatud müüa teiste maitsetega eeltäidetud e-sigarette.

Enamikes Euroopa Liidu riikides on endiste suitsetajate poolt kasutusel lihtsasti kasutatavad seadmed, mis on e-vedelikuga juba eelnevalt täidetud. Eestis tohib selliseid seadmeid müüa vaid mentooli- ja tubaka maitse ning lõhnaga. Suures osas Euroopa Liidu riikides on need tooted maitsetega täisealistele müügis, k.a meie piirinaabritel Lätis.

Just selliste toodete keelamine ametlikes müügikohtades on toonud kaasa olukorra, kus neid tuuakse palju naaberriikidest ja müüakse mustal turul. Must turg on kasvanud ulatuslikult ning ostujõuline täisealine klient on see, kes on musta turu loomise aluseks.

Kui endine suitsetaja ei saa maitsestatud e-sigaretti soetada poest, leiab ta selleks alternatiivsed kanalid. Paraku puudub mustal turul müüdavate toodete üle kontroll, nende sisaldus on kontrollimata ning tihti inimesed ei tea, millise nikotiinisisaldusega tooteid mustalt turult soetatakse.

Kui Euroopa Liidu kauplustes on ametlikult lubatud müüa eeltäidetud e-sigarette mahuga 2ml ning maksimaalse nikotiinisisaldusega 20mg/ml, siis mustal turul müüakse ligi 2,5 korda kangema nikotiinisisaldusega tooteid. Sellised tooted on liigse nikotiinisisaldusega ka väga intensiivselt varasemalt tavasigarette tõmmanud suitsetaja jaoks ning tekitavad väga kergesti sõltuvust.

Musta turu mastaapsuse kujundemisel on väga palju erinevaid aspekte. Mõned illegaalsed tehingud leiavad aset isegi pahaaimamatult. Suvepuhkusele Lätti sõites palusid mõned lähedased tuua sealt maitsestatud ja kontrollitud e-sigarette, kuid tasapisi on soovijate ring laienenud ning toodete teistest riikidest toomine ja tellimine on muutunud rutiiniks ja välja on kujunenud illegaalne võrgustik.

Kuid täna me räägime mustast turust kui organiseeritud illegaalsest ärist. Kui täisealine inimene teadlikult müüb Eestis keelatud kaupa täisealistele inimestele, siis on leitud selles raha teenimise võimaluse suurendamine ka noorte kaudu. Koolides on noorukid, kes saavad koolikaaslastele müümise kaudu teenida endale taskuraha ning selliste müügivõrgustiku organiseerijad teavad ka täpselt, et karistusseadustiku järgi on alaealisi sellises probleemis karistada keeruline. Seda problemaatikat kirjeldavad hästi ka Pärnus aset leinud vägivallajuhtumid.

Kuna nõudlus täisealiste tarbijate poolt ametlikes kauplustes keelatud toodete järgi on suur, siis müüakse edasi ka noortele ja lastele. Mida suurem on nõudlus, seda suurem on ka pakkumine. Sotsiaalmeediaplatvormidel, nagu Snapchat, on see sisuliselt anonüümne, kus pakkumiste taga olevad kasutajad pole isikustatud ning nende postitatavad müügikuulutused kaovad ööpäeva möödudes. Kuna noored kasutavad just kirjeldatud platvorme väga palju, on sarnased müügipakkumised pidevalt nende silme ees.

Kaupmehed on juhtinud just seadusandlikult nende kahe piirangu leevendamisele tähelepanu, sest kui täisealine tarbija saaks kätte tooted legaalselt turult, väheneks pakkumine ka mustal turul. Samuti hindame vajalikuks avatud diskussiooni probleemist rääkimiseks, et erinevad osapooled ja ka järelvalveametid oleks teadlikud. Kaupmehed on tekkinud turuolukorra pärast mures ja meil peab olema ekspertidena õigus kaasa rääkida. Õigusloome peaks olema läbipaistev ning tuginema faktidel mitte hinnangutel.

Probleemi olulisust ilmestab väga hästi ka initsiatiivika lapsevanema Brit Mesipuu sotsiaalmeedia postitus . Samal ajal andis Tervise Arengu Instituudi esindaja intervjuu Terevisioonile, kus rõhutas, ka riikliku vaatenurka, et resurss pole piisav koolist-kooli ennetusega tegelemiseks ehk riigil selleks võimalused on piiratud.

Postituse kaudu juhib lapsevanem tähelepanu sellele, et erinevatel osapooltel (s.h lapsevanemad, pedagoogid, koolijuhid) on vaja teadmisi, millega on tegemist, et probleemiga tegeleda. Nähes seda postitust sotsiaalmeedias, olid minus kui kaupmehes väga vastakad tunded. Seda enam, et üleskutse koostaja ei saanud esialgu ka riigilt mingit tuge suunisega, et probleemist rääkimine suurendab probleemi. Me oleme teinud enda müügitegevuses kõik, et välistada toodete kättesaadavus noortele.

Küll aga tundus mulle vastuoluline kaupmehena kirjutada, ning enda abi pakkuda. Üritasime kaupmeeste esindusorganisatsiooniga appi leida inimese, kelle juurde teda suunata ning kes oskaks kirjeldada tooteid, nende kättesaadavuse allikaid ning kaasnevaid riske.

Kuna teaduslikult e-sigarette Eestis ei uurita, leidsime selleks vaid kaks võimalust: kogu infot valdavad toodete müüjad või väga teadlikud tarbijad, kes on toodete ja seadusandlusega kursis.

Selle tulemusel pakkusimegi e-sigareti kaupmeeste liidu esindusorganisatsioonina välja oma abi, et rääkida, kuidas tunda ära e-sigarette ja selle osiseid. Kuidas saada teada, kust võib olla noore käes olev toode pärit, millise nikotiinisisaldusega see on, miks noor soovib seda tarbida ning millised on riskid nikotiinisõltuvuse kujunemisel.

Lapsevanema Brit Mesipuu eestvedamisel korraldati infotund vaid täisealistele vanematele, pedagoogidele ja koolijuhtidele. Tagasiside alusel vajaks sellist infot mitmed ja mitmed koolijuhid üle Eesti, kes on eestvedajaga ühendust võtnud. Loengul osalesid ka piirkonna politseinikud, kes hindasid palju infot uueks ning hädavajalikuks teadmiseks.

Väga oluline on rääkides ükskõik, millisest sõltuvuskäitumisest, siduda ära see vaimse tervise aspektidega. Põhjuseid, miks noored hakkavad tarbima, on väga mitmeid. On noori, kes eksperimenteerivad nooruki eas erinevaid seadusega keelatud asju vaid eskperimeteerimise eesmärgil. On noori, kes proovivad sarnaseid tooteid ka grupi survel. On miski keelatu ja visuaalselt nähtav tegevus, mis gruppi seob. Kaaslaste survel, gruppi kuulumiseks või silmapaistmiseks eksperimenteeritakse ka ise. Siin on väga oluline roll enesekehestamise oskuse kasvatamisel.

Kaupmehed on igati valmis infot toodete väljanägemise, nende osiste, nende nikotiinisisalduse ja elementide kohta jagama osapooltega, kes saavad suhelda noortega ning leida mooduseid musta turu tagajärgede vähendamiseks. Kahjuks on selline hädavajalik diskussioon saanud arusaamatult negatiivset tähelepanu Tervise Arengu Instituudi poolt, kelle vaateid võib lugeda ka ülal kirjeldatud lapsevanema algatuse blogiartikklis.

Paraku eirab riigipoolne kommentaar probleemse salaturu olukorda täielikult. Arusaamatul põhjusel süüdistatakse kogu olukorra tekkimisel ametlikke kaupmehi, kes väidetavalt ehitavad üles enda kaubandusvõrku lastele. Seda seadusraamistikus, kus kõik tooted on väga rangelt reguleeritud ning Eesti on hinnatud läbi nanny-state indeksi 2021 aastal e-sigarettide sektoris maailma teiseks kõige reguleeritumaks riigiks. TAI poolt on viidatud uuringu järgi on Eesti 23. kohal, kuid tegelikkuses on kirjeldatud uuring tehtud kogu tubaka kategooriale ning mitu aastat enne oluliste piirangute rakendumist.

Väited selle kohta, et ülereguleerimine aitab sarnaseid tagajärgi ära hoida, Eesti praktikas ei avaldu. Pigem on see meid probleemsesse olukorda toonud. Meie huvi ei ole vaielda ega õigust nõuda, kuid tõdeme, et nii ulatuslik salaturu võrgustiku levik vajab kohest tegutsemist – ärme raiska aega vastulausete kirjutamistele, vaid leiame lahendused. Hetkel on avatud ka tubakaseadus, kus ka parlamendiliikmed juhivad tähelepanu, et tänane must turg vajab seadusandlikute muudatuste läbimõeldud lahendust.