Suur hulk inimesi on tänaseks sigarettide suitsetamise minevikku jätnud. Kuid kui palju on meil veel sõpru ja tuttavaid, kes suitsetavad paki sigarette või isegi mitu pelgalt ühe ööpäeva jooksul?

Miljonid suitsetajad saavad end nüüd nimetada endisteks suitsetajateks just tänu e-sigarettidele.

E-sigarettide kasutusele võtmine on muutnud väga paljude inimeste elusid üle terve maailma. Ometi rünnatakse e-sigarettide tööstust ikka ja jälle uute eksitavate raportite, keelustavate seaduste ja levitamispiirangutega.

Miks on e-sigaretid üldse luubi alla? Kõik taandub taaskord meedia vahendusel avalikustatud uuringutulemustele. E-sigarettide põhjalikuks tundmaõppimiseks viiakse läbi ühe rohkem uusi uuringuid. Paljud nn „teadusuuringud“ põhinevad valedel uurimismeetoditel või on soovitud tulemus juba varem ette kirjutatud. Ja kui saadud numbrilised näitajad on vormitud sobilikuks jutuks, haarab sellest meedia kinni nagu näljane lõvi oma viimasest toidukorrast. Need tahtlikud rünnakud aga kujundavad omakorda inimestes seisukohta, kus e-sigarette nähakse pigem kahjutegijatena, mitte aga tervislikuma alternatiivina tubaka kasutamisele.

Hiljuti Inglismaal avalikustatud rahvatervise raport näitas selgelt, kui suurt mõju sellised mustamiskampaaniad elanikkonnale tegelikult avaldavad – peaaegu pool rahvastikust leidis, et e-sigaretid ja veipimine on samaväärselt ohtlikud ning tervisele kahjulikud kui tavasigarettide suitsetamine.

Kui veipijad ja e-sigarettide pooldajad tahavad üldsuse meelt ja arvamust muuta, siis peab see alguse saama väärhinnangute kummutamisest, mis ebaadekvaatsete uuringute kaudu inimesteni on toodud. Alljärgnevalt on välja toodud viis enimtsiteeritud loosungit e-sigarettide uuringutest koos ümberlükkavate selgitustega.

Formaldehüüdid e-sigarettide aurus

See meedias populaarsust kogunud uuring väidab, et teadlased on leidnud e-sigarettide aurust inimese tervisele ohtikul määral formaldehüüde ning et nende osakaalu tõttu on vähkkasvajatesse haigestumise risk võrreldes tavasigarettide kasutamisega 5–15 % kõrgem. Kui nüüd uuringusse põhjalikumalt süveneda, siis näeme, kuidas on nende „teadlaste“ väited tegelikult saadud.

Eksperimendis kasutati e-sigarette viisil, mis kohe kindlasti ei ole e-sigareti kasutaja seisukohast tavapärane. Atomaiser kuumutati üle võimsusega, mida reaalselt ükski e-sigareti kasutaja päriselus ei tee, ja tekkis kõrbenud mahvi (dry puff) efekt. Ülekuumutatud atomaiserit veipija ei kasuta, sest tekkiva mahvi maitse on vastik ning kui selline asi peaks kogemata juhtuma, ei kasutata e-sigaretti enne kui probleem on kõrvaldatud. Lisaks oli uuringus märkimata jäetud fakt, et kui e-sigarette kasutatakse ettenähtud võimsusel ja küttekehasid ei jäeta kuivaks, ei teki ka formaldehüüde!

Sarnaselt nimetatud uuringus kasutatud meetodile võiksime välja tuua kõrbenud röstsaia söömise kahjulikkuse. Nii naeruväärselt kui see ka kõlab, saame siinkohal tuua röstsaia-näites paralleele viidatud „teadusuuringu“ metoodikaga – röstsaia kuumutatakse seni kuni ta on täielikult kõrbenud ja seejärel tuuakse välja ning hinnatakse selles leiduvaid kantserogeene ning teisi mürgiseid ühendeid. Loomulikult jõutakse järelduseni, et mürkide ja toksiinide osakaal on ohtlikult suur ja kokkuvõttes deklareeritakse, et röstsaia söömine tekitab vähki ning üritatakse röstsaia tarbimine ühskonna tasandil ära keelata... paraku nimetatakse ka sellise metoodikaga uuringuid tänapäeval teadusuuringuteks...

E-sigaretid muudavad noorukid aktiivseteks tubakatarbijateks

Räägime ka teismelistest. See uuring väidab, et kui nooruk kasutab e-sigarette, siis on risk, et ta alustab ka tubakatoodete tarbimist järgmise 6–12 kuu jooksul, tunduvalt kõrgem. Uuringutulemused levisid meedias kui kulutuli. Olenemata faktist, et reaalne tõestus väitele puudub, levitab meedia endiselt valeinfot, mida omakorda kasutavad näiteks poliitikud e-sigarettidega seotud maksumäärade tõstmise alusena.

Kui nüüd meediakära kõrvale jätta ja uuringut põhjalikult lugeda, siis selgub, et tegu ei olegi päris ehtsa uurimistööga. Pigem on see küsitlus väikeses näidisgrupis. Küsitluses osalenud teismeliste käest ei uuritud kunagi, kas nad olid regulaarsed suitsetajad või e-sigareti kasutajad. Noorukid jagati lihtsalt kahte gruppi – suitsetajateks või e-sigareti kasutajateks ning seda ka juhul kui nad olid emba-kumba vaid korra elus proovinud. Ausalt öeldes on antud uuringu tulemuste alusel tehtud kokkuvõtted absurdsed. Miks ei võiks nooruk, kes proovis korra e-sigaretti, hiljem korra proovida ka tavasigaretti? Siin puudub igasugune seos e-sigarettidega ja tegu oli tavaliste noorukitega, keda suunati lihtsalt uusi asju katsetama ja proovima. Uurijad märkisid ka ise tulemustes, et fakti – veipimine ahvatleb noorukit tubakatarvitamisele – ei suudetud tõestada.

E-sigarettide kasutamine kahjustab kopse

Järjekordne maailmakuulus „teadusuuring“ on tegelikkuses üks tobedamaid meediakajastusi, mis üldse tehtud on. Ilmselt püüdsid teadlased tõestada e-sigarettide auru kahjulikku toimet hingamiselundkonnale. Uuriti inimese ja hiire kopsurakke nii tavatubaka suitsuga kokkupuute järgselt kui peale e-sigareti auruga kokkupuudet. Leiti, et kopsud, mis olid kokkupuutes e-sigareti auruga, kahjustusid märkimisväärselt. Kõlab hirmutavalt, kuid vaadakem edasi. Dr. Konstantinos Farsalinos on maailmakuulus kardioloog, kellel on laialdased kogemused e-sigarettide uurimisvaldkonnas. Tema väitel on nimetatud uuringu tulemused ennekuulmatud, sest katsetel kasutati ebanormaalselt suurtes kogustes nikotiini. Kõige väiksem eksperimendis kasutatud nikotiinikogus oli 500 korda suurem kogusest, mida võib leida tubakasuitsetaja vereringest. Dr. Konstantinose sõnul on nimetatud uuringu puhul asi teadusest väga kaugel, paraku levisid uuringu tulemused kiiresti ja laialdaselt enne kui midagi ette jõuti võtta.

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda

See uuring on üks parimaid näiteid kallutatud tulemusest, mida seni nähtud on. Soovitud tulemuste saamise nimel koguti andmeid suitsetamisest loobumise nõustamistelefonile helistanute hulgast. Tulemustes väideti, et suitsetajad, kes kasutasid e-sigarette, ei suutnud tubakatarvitamisest loobuda. Iva peitub aga selles, et küsitleti inimesi, kes tollele hetkel olid ilmselges sõltuvuses tubakatoodetest ja olles e-sigaretti vaid korra proovinud, väitsid, et abi nad ei saanud. E-sigarette kasutanud inimesed ja seetõttu tubakast juba loobunud inimesed aga ei helista ju enam nõuandetelefonile, et saada abi suitsetamisest loobumisel. Uurijad said kätte soovitud tulemi tänu sellele, et sihtgrupp ei olnud valiidne.

E-sigarettide aur on ohtlik läheduses viibijatele ehk passiivsetele veipijatele

See uuring levis meedia vahendusel ülikiirelt. Avaldati tulemused, millest võis välja lugeda, et e-sigarettidest tulev aur on nii toksiline, et ohustab isegi kõrvalolijaid ehk passiivseid veipijaid. Kui uuringu andmeid põhjalikult lugeda, siis tegelikkuses väidavad need hoopis vastupidist. Õhuproovid võeti nii suitsetaja, e-sigareti kasutaja kui mittesuitsetaja ruumiõhust. E-sigareti kasutaja ruumiõhus leitud toksiliste ühendite osakaal oli märgatavalt väiksem kui tavasuitsetaja ruumiõhust leitud mürgiste ühendite sisaldus, kusjuures vahe mittesuitsetaja ja e-sigareti kasutaja ruumiõhu kvaliteedis oli väga väikene. Kui täpne olla, siis e-sigareti kasutaja ruumiõhust leiti vaid miljondik grammi rohkem toksiine kui mittesuitsetaja ruumiõhust. Samas suitsetaja ruumiõhus leidus 60 korda rohkem mürgiseid ühendeid. Nii et tõene oleks antud uuringu tulemuste põhjal väita, et e-sigarettidest tulev aur on tunduvalt puhtam kui sigaretisuits, nii et e-sigareti kasutajaga sama ruumiõhku hingav inimene ei ole olulisel määral rohkem ohustatud kui tavalist ruumiõhku sissehingav isik.

Need olid vaid ükskikud näited ebaadekvaatsetest uuringutest, mida avalikustatakse, et e-sigarette negatiivses valguses kuvada. Pole siis ime, et selliseid kohutavaid müüte lugedes otsustab tavasuitsetaja tubakatoodete tarvitamist jätkata. Väärarusaamad e-sigarettidest ei soodusta suitsetamises loobumist, mistõttu hävivad tuhanded inimelud. On viimane aeg pidurdada valeandmete levikut meedias ning tõde päevavalgele tuua. Meedial lasub vastutus negatiivsete tagajärgede eest kui infoallikaid ei kontrollita ja andmeid ei täpsustata.  

Refereeritud artiklist: http://www.cocktailnerd.com/busted-for-bad-research-shining-a-light-on-the-most-misleading-ecig-studies/
Refereeritud artikli autor: Katie Bercham

Dr. Konstantinos Farsalinose ettekanne ülemaailmsel nikotiini konverentsil Warsavis 2015.a.